Teenused

Pidevalt muutuv epideemiline olukord võib kaasa tuua piiranguid ja soovitusi igapäevaelu korraldamisel ning teenuste osutamisel.

Hetkel kehtivad piirangud 

Viiruse leviku ja haigestumise vältimiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskonna toimimise tagamiseks tuleb järgida kehtestatud piiranguid ja käitumisjuhiseid. Vabariigi Valitsus koostöös teadusnõukojaga hindab iganädalaselt nakatumisriski riigis ja kehtestab või leevendab meetmeid vastavalt riskitasemele.

Vaata kõikides valdkondades kehtivaid piiranguid »

Kaubanduskeskustes, poodides ja  erinevates teenuse osutamise kohtades (nt pangad, postkontorid, ilusalongid) tuleb kanda maski ja tagada inimeste hajutatus.

Maskikandmise kohustust peavad jälgima teenusepakkujad ja kauplejad, kelle müügi- või teenindusalal inimene viibib. Kui inimene keeldub kaitsemaski kandmisest, on teenusepakkujal või kauplejal õigus teda mitte müügi- või teenindusalale lubada.

Kaupluse, apteegi, panga, ilusalongi jm külastaja ei pea esitama COVID tõendit.

Kui kaubanduskeskuses on erinevad teenuseosutamise kohad (näiteks kino, spordiklubi või restoran), kuhu sisenemisel tuleb esitada COVID tõend vaktsineerituse või haiguse läbipõdemise kohta, tuleb seda teha. 

Restoranides, kohvikutes jt avalikes toitlustuskohtades kohapeal süües tuleb üle 18-aastastel esitada kehtiv COVID tõend vaktsineerituse või haiguse läbipõdemise kohta. Kõik külastajad, kes on 12-aastased ja vanemad, peavad kandma maski, kui tegevuse iseloom seda võimaldab.

12-17aastased (kaasa arvatud) noored peavad kohapeal söömiseks esitama tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta või tõendi tervishoiuteenuse osutaja poolt tehtud PCR või antigeen-RT testi negatiivse tulemuse kohta. PCR test peab olema tehtud mitte rohkem kui 72 tundi ja antigeen-RT test mitte rohkem kui 48 tundi enne üritusel või tegevuses osalemist. Lisaks tervishoiuteenuse osutaja tehtud testile kehtib ka üldapteegis tehtud antigeeni kiirtesti tulemus.

Tõendit ei pea esitama ette tellitud toidu kaasa ostmisel või kullerteenuse osutamisel või siseriiklikul reisijaid vedavas parvlaevas või matusetalitusel. 

Avalikus siseruumis tuleb arvestada hajutatuse nõudega. See tähendab, et võõrastest inimestest tuleb hoiduda võimalusel vähemalt kahe meetri kaugusele. 

Avalikes siseruumides tuleb desinfitseerida käsi.

Maski peavad kandma kõik 12-aastased ja vanemad inimesed kõigis avalikuks kasutamiseks mõeldud siseruumides, sh ruumides, kus kontrollitakse COVID tõendit (sh meelelahutuskohad, üritused, kinod, teatrid ja spaade üldkasutatavad ruumid, kus ei puututa kokku veega).

Maski tuleb kanda kõigis tegevustes, kus see on töö või tegevuse iseloomust tulenevalt võimalik.

Maski ei tohi asendada suu ja nina katmisega salli, krae, visiiri või muuga. Rangelt soovituslik on kanda meditsiinilist või sellega võrdsustatud maski (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab koroonaviiruse delta tüve edasikandumist tõhusalt. 

Maski tuleb kanda näiteks poes, apteegis, asutuste ja ettevõtete teenindussaalides,  postkontoris, raamatukogus, ühistranspordis, meelelahutuskohtades, üritustel, kinodes, teatrites, spaades – kõigis avalikes siseruumides, kus tegevuse iseloom seda vähegi võimaldab. 

Juhul, kui inimesele on maskikandmine tervislikel põhjustel vastunäidustatud, peab ta seda kinnitama vastava arstliku tõendiga.

Kaubanduses ja teeninduses peavad maskikandmise kohustuse täitmist jälgima tegevuse eest vastutavad isikud, teenusepakkujad ja kauplejad, kelle müügi- või teenindusalal inimene viibib.  Kui inimene keeldub kaitsemaski kandmisest, on teenusepakkujal või kauplejal õigus teda mitte müügi- või teenindusalale lubada.

Kontrollitud avalikus ruumis toimuvates tegevustes peavad COVID tõendivaktsineerituse või  läbipõdemise kohta esitama kõik inimesed alates 18. eluaastast. Tõendi peavad esitama ka 12-17-aastased (alates 15.11.2021 noored, kes jäävad vanusevahemikku 12 aastat ja kolm kuud kuni 17), kes võivad lisaks vaktsineerituse või läbipõdemise tõendamisele esitada ka testitõendi. COVID tõend kehtib koos isikut tõendava dokumendiga.

Kui inimesele on vaktsineerimine tervislikel põhjustel vastunäidustatud, tuleb osalemiseks esitada vastav arstitõend.

COVID tõend tuleb esitadasportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes; spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel; saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates; avalikel koosolekutel ja üritustel, sealhulgas teatris, kinos, kontserdil (k.a. kirikukontserdil), konverentsil; muuseumites ja näitusasutustes; meelelahutusteenustel; toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel-joomisel. 

Korraldajatel on kohustus kontrollida COVID tõendite kehtivust koos tõendi esitaja isikut tõendava dokumendiga. 

COVID tõenditei kontrollita piiramata territooriumigaväliüritustel. 

Töösuhetes on tööl käimise nõuete, sh tõendi esitamise kohustuse aluseks tööandja riskianalüüs. 

Noored, kes on vanusevahemikus 12 aastat ja kolm kuud kuni 17 aastat (kaasa arvatud), peavad tegevustes osalemiseks esitama tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta või tõendi tervishoiuteenuse osutaja poolt tehtud PCR või antigeen-RT testi negatiivse tulemuse kohta. PCR test peab olema tehtud mitte rohkem kui 72 tundi ja antigeen-RT test mitte rohkem kui 48 tundi enne üritusel või tegevuses osalemist. Lisaks tervishoiuteenuse osutaja tehtud testile kehtib ka üldapteegis tehtud antigeeni kiirtesti tulemus. 

12-18-aastased ja 2021/2022 õppeaastal 19-aastaseks saavad lapsed ja noored, kes õpivad üldharidus- või kutsekoolis, ei pea COVID tõendit esitama huvihariduses ja - tegevuses, noorsootöös, täienduskoolituses ja -õppes ega sportimisel ja treenimisel, kus kehtib samasugune testimise, lähikontaktsuse ja eneseisolatsiooni kord nagu üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses.

18-aastastele ja vanematele kehtib jätkuvalt vaid vaktsineerimise või läbipõdemise tõend.
 

Inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19, ei tohi alates haiguse diagnoosimisest kuni terveks tunnistamiseni oma elukohast lahkuda. See kehtib ka varjupaikade ja turvakodude elanikele, kes peavad jääma kohapeale karantiini. 

COVID-19 haigega koos elavad või temaga kokku puutunud lähikontaktsed peavad jääma kümneks päevaks eneseisolatsiooni.  

Kodust tohib lahkuda üksnes igapäevaseks toimetulekuks hädavajaliku hankimiseks, kui see pole muul viisil võimalik ja õues viibimiseks, kui võetakse kasutusele kõik meetmed haiguse võimaliku leviku tõkestamiseks ning toimitakse Terviseameti juhiste kohaselt. 

Eneseisolatsiooni ei pea jääma lähikontaktsed, kes on  

  • COVID-19 haiguse vastu täielikult vaktsineeritud ja viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui aasta 
  • COVID-19 haiguse viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud ja arsti poolt terveks tunnistatud 
  • vaktsineerituga võrdsustatud ehk COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta või ta on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. 

Kui lähikontakt koroonaviiruse kandjaga toimus lasteaias või -hoius, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, peavad lapsed ja noored, kes ei ole COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud või COVID-19 haigust läbi põdenud jääma  lihtsustatud karantiini

Eneseisolatsiooni on soovitatav jääda ka inimestel, kes on küll vaktsineeritud või COVID-19 haiguse läbi põdenud, kuid kellega koos elav inimene on haigestunud. Sel juhul tuleks vähemalt viieks päevaks jääda koju ja teha võimalusel kaugtööd. Kui kodus töötada ei saa, väljastab perearst haiguslehe ning inimene saab ravikindlustushüvitist.  

Kaubandus ja toitlustus

Väldi tarbetuid käike, hoia distantsi, pea kinni üldistest hügieenireeglitest ja kanna maski. Võimalusel arvelda sularahata ning eelista kontaktivaba saadetiste vastuvõtmist.

Loe edasi

Sissetulekud, laenud, makseraskused

Tervisekriis võib kaasa tuua ajutisi muutusi sinu tuludes ja kuludes. Meelerahu huvides mõtle läbi, kuidas oma finantskohustustega toime tulla ja kust saada abi, kui sinu sissetulek peaks ootamatult vähenema.

Loe edasi

Ühistransport ja liiklemine

Ühissõidukis kanna maski ning hoia teiste sõitjatega distantsi nii palju kui võimalik. Desinfitseeri käsi nii ühissõidukisse sisenemisel kui väljumisel. Hoidu käsipuude puudutamisest palja käega ja ära puuduta enda silmi, suud ega nägu enne, kui oled käed pesnud või desinfitseerinud. Ka lastel ära luba käsi suhu panna. Võimalusel liigu jalgsi või rattaga.

Loe edasi

Avalikud teenused ja viirusohutus

Eesti ühiskonna ohutuse ja turvalisuse tagamiseks olulised teenused on kättesaadavad. Võimalusel osutatatakse kaugteenuseid, vältimatute kontaktide puhul kasutatakse meetmeid viiruse leviku tõkestamiseks.

Loe edasi

Tarbija õigused

Sul on õigus saada hüvitist tühistatud ürituse, osutamata teenuse või ära jäänud reisi eest. ettemakstud raha tagasi. Vältimatu reisi eel sõlmi tingimata tervisekindlustus, mis katab mistahes viirushaigestumisega seotud ravikulud (v.a. kui reis toimub epideemia piirkonda).

Loe edasi

Ametkonnad jagavad infot

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kehtivad piirangud ühistranspordi-, mere- ja lennuliikluses, turismi- ja reisiinfo, ettevõtjatele suunatud kriisimeetmete teave. 

Välisministeerium
Info reisimise ning Eesti välisesinduste lahtioleku kohta.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet
Tarbija õigused, reisikindlustus, e-kaubandus, avalike ruumide ventilatsioon jpm. 

Transpordiamet
Sõidueksami turvalise korraldamise nõuded.

Põllumajandus- ja Toiduamet
Info ja juhised toidukäitlejatele ja loomapidajatele COVID-19 leviku tõkestamiseks.

Politsei ja Piirivalveamet
Piiriületuse muudatused ja piirangud, teave avaliku korra ja isikut tõendavate dokumentide kohta.

Vanglad
Vanglate töökorraldus ja vangide külastamine.

Viimati uuendatud 09.11.2021