Suundu sisuosa juurde
Juhtum elust enesest

Gaasiplahvatused Kopli kortermajades

2010. aasta 20. jaanuari öösel kell 2.20 kärgatas tugev plahvatus Põhja-Tallinnas Süsta 14 elumajas, milles said vigastada kaheksa inimest, sealhulgas kaks last. Rusude alt päästeti neli kannatanut. Plahvatuse tagajärjel hävis kolmekordse elumaja üks trepikoda, kolmas korrus ja pööninguosa. Kergemalt sai kannatada 10 korterit. Kuus korterit hävisid koos välisseina ja vahelagedega. Ülakorruse korterite elanikud kaotasid peaaegu kogu koduse vara, kaasa arvatud riided.

Majast evakueeriti üle 30 inimese. Õnnetusejärgset olukorda halvendasid erakordsed ilmastikuolud – neil päevil langes temperatuur 20 külmakraadini, mistõttu tellis linnaosavalitsus bussi, kus majaelanikud said ajutist peavarju. Hiljem sai mitu peret elamispinna linna sotsiaalkorterites, kuni nende korterid taastatakse.

Kaitsepolitsei ja prokuratuur jõudsid kiiresti järeldusele, et plahvatust ei põhjustanud kuritahtlikud motiivid, vaid gaasileke, millele ühe versiooni järgi andis plahvatusjõu majaelanik, kes lülitas oma korteris põlema laelambi.

2017. aasta 19. juuni päeval kella 14 paiku juhtus plahvatus Põhja-Tallinnas Nisu ja Aru tänava ristmikul asuva kortermaja neljanda korruse korteris. Plahvatuse tagajärjel puhkes tulekahju, milles sai surmavaid vigastusi 88aastane mees. Majaelanike väitel oli ta gaasiboileri ise ära vahetanud, ent gaasisüsteemide kontrolli oma korterisse ei lubanud. Nagu ekspertiis hiljem tuvastas, oli just tema neljanda korruse korteri köögis gaasitoru miskipärast lahti keeranud. Korterisse kogunes gaas, mis ühest sädemest lõpuks plahvatas. Kuna süttisid ka maja pööning ja katus, kahjustasid kustutusveed kõiki kortereid, mõnd rohkem, teist vähem.

Need kannatused polnud aga veel kõik. Ühe majaelaniku lohakuse tagajärjed andsid kogu kortermaja elanikele endast tunda veel mitu kuud. Elanikud väitsid ajakirjanikele, et terves elumajas polnud kaheksa nädalat elektrit, mitmes korteris polnud nädalaid vett. Kustutusvee ja katkise katuse tõttu oli majas niiske – tapeet koorus seintelt, korterid hallitasid. Veel kolm kuud hiljem polnud maja katust jõutud taastada. Ajutiselt elas mitu peret kõrvalasuvas koolis, neli sotsiaalmajas.

Võimalus, et gaasiga varustamine katkeb operaatorfirma süül, on vähetõenäoline. Nagu praktika on näidanud, on tõenäolisem, et maagaasiga varustamine võib katkeda õnnetuste tõttu, mille on põhjustanud inimeste lohakus ning vananenud ja kontrollimata seadmed.

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks

Siit lehelt leiad praktilisi nõuandeid, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda.

Eesti riik teeb kõik endast oleneva, et kriise vältida ja vajaduse korral neid lahendada. Ometi ei pruugi abi jõuda inimesteni alati piisavalt kiiresti, sest mõni kriis võib puudutada väga paljusid elanikke, kesta päevi ja isegi nädalaid.

Sinu ja su lähedaste heaolu sõltub suurel määral teie enda valmisolekust, kuni elutähtsad teenused taastatakse või abi saabub.

EU logo Eesti lipp
Siseministeerium ja Riigikantselei
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot | Sain aru