Suundu sisuosa juurde
Juhtum elust enesest

Kuidas sideteenuste katkestusteks valmis olla

Mobiilsidemast. Foto: Unsplash
Mobiilsidemast. Foto: Unsplash

Et sideteenuste ulatuslik katkemine ei ole vaid teoreetiline oht, näitas ilmekalt 2010. aasta sügis, mil kahe nädala jooksul juhtus Eestis kaks suurt sidekatkestust. Mitu tundi oli häiritud kümnete tuhandete inimeste ja ettevõtete telefoni-, sõnumi- ja mobiilse interneti side.

Esimene neist juhtus 17. novembril, kui hommikul kella 10.30 paiku katkes interneti, Elioni digiTV ja VoIPi telefoni ühendus paljude klientide jaoks Eesti eri paigus. Rikke ajal ei saanud lauatelefonilt helistada häirekeskuse numbril 112. Samuti ei töötanud ligi 50 Swedbanki sularahaautomaati ja pooled kaardimakseterminalid. Probleeme esines ID-kaardi ja Mobiil-IDga internetipankadesse ja teistesse e-teenustesse sisenemisel ning digitaalallkirja andmisel. Elioni enda andmetel tunnetas rikkest tingitud häireid umbes 90 000 klienti.

Elion teatas hiljem, et võrgurikke põhjustas tuumikvõrgu kahe ruuteri tarkvararike. Tuumikvõrk, mida rike tabas, on võrgukiht, millega on seotud kõik ülejäänud võrgukihid. Seetõttu oli rikke ulatus üle-eestiline ja mõjutas suurt osa Elioni kliente. Elion suutis katkestuse põhjuse kiiresti tuvastada ning rike oli vähem kui pooleteise tunniga kõrvaldatud.

Vaid kaks nädalat hiljem, 1. detsembril juhtus sarnane lugu, kui mõni minut enne kella kümmet hommikul läksid tuumikvõrgu rikke tõttu rivist välja toonase mobiilsideoperaatori EMT kõne-, sõnumi- ja internetiteenused. Vähem kui tunniga suudeti rike tuvastada, teenused ümber seadistada ning mobiililt lauatelefonile helistamine ja SMS-ide saatmine taastada. 3G võrgu puudumise tõttu oli tavavõrk aga veel mõni tund ülekoormatud.

Mõlemad sideettevõtted kirjeldasid hiljem valitsuse kriisikomisjonile ja tehnilise järelevalve ametile, et nad on teinud sarnaste katkestuste ärahoidmiseks suuri investeeringuid riistvarasse, vaadanud uuesti üle kõikvõimalikud seadistused ja teavituskorrad. Pärast 2010. aastat pole sarnaseid katkestusi Eesti sideoperaatoritel enam ette tulnud.

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks

Siit lehelt leiad praktilisi nõuandeid, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda.

Eesti riik teeb kõik endast oleneva, et kriise vältida ja vajaduse korral neid lahendada. Ometi ei pruugi abi jõuda inimesteni alati piisavalt kiiresti, sest mõni kriis võib puudutada väga paljusid elanikke, kesta päevi ja isegi nädalaid.

Sinu ja su lähedaste heaolu sõltub suurel määral teie enda valmisolekust, kuni elutähtsad teenused taastatakse või abi saabub.

EU logo Eesti lipp
Siseministeerium ja Riigikantselei
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot | Sain aru