Suundu sisuosa juurde
Juhtum elust enesest

Õnnetused, mis võtsid sooja kogu asulalt

2013. aasta 15. märtsi öösel läks rivist välja Läänemaal asuv Palivere katlamaja, mille tagajärjel jäi kütteta kümmekond kortermaja ning lasteaed, kool ja kauplus.

Järgmise päeva õhtupoolikul õnnestus kohalikel hankida kütteõli ja käivitada vana, juba aastaid seisnud õlikatel Lähtru teel. Kõik majad peale koolimaja said laupäeva õhtuks sooja tagasi, kuna vana õlikatel ei suutnud anda koolimaja trassi nii palju sooja kui uus, turbal töötav katel. Koolini jõudis sooja siiski sedavõrd, et radiaatorid ära ei külmunud. Hea oli see, et pärast katlamaja avariid oli koolivaheajanädal.

Taebla valla kriisikomisjonil oli ka varuplaan puhuks, kui vana õlikatelt tööle ei saada. Varuplaan nägi ette elektriradiaatorite jagamist ja inimeste paigutamist raudteejaama hoonesse. Õnneks ei olnud sel korral vaja varuplaani kasutada.

2018. aasta 6. märtsil lõhkesid Järvamaal Aravetel kahel tänaval soojaveetrassi torud, samal kütteperioodil oli lekkeid olnud varemgi. Nädal varem lõhkes mõnekümne aasta vanune katel ja kasutusele võeti reservkatel. Soojavarustuseta jäid kodud, lasteaiad ja koolid.

6. märtsi leke kõrvaldati järgmiseks päevaks, pärast seda, kui öösel oli õues paukunud
–20kraadine pakane. Kuna mitu Aravete elanikku oli sama talve jooksul korduvalt pidanud trotsima vaid +10kraadist toatemperatuuri, otsustasid paljud neist paigaldada kodudesse õhksoojuspumbad, et vananenud küttetrassi tõttu sageli tekkivad avariiolukorrad kergemalt üle elada.

2018. aasta 19. oktoobri hommikul juhtus Paide linnas Ruubassaare tee juures avarii, kus ülestõstetud kastiga veok lõhkus linna katlamaja juures tee kohal paikneva soojaveetrassi – see paiskus betoonkanduritelt maha. Avarii tõttu jäi enamik Paide linna soojata.

Halvima stsenaariumi järgi kardeti, et üheksa tonni vett sisaldav torupaar võib kusagilt järele anda ja maha prantsatada. Ekspertiisi tulemusel selgus siiski, et soojatorud saab tagasi betoonpostidele tõsta ja lekkivad augud kinni keevitada. Enamik kodusid sai soojavarustuse tagasi samal õhtul. Viimase haru remondile kulus aga pea nädal, mistõttu pidi üks hoone senikaua kaugkütteta hakkama saama.

Soojatrassiavarii ei ole Eestis väga sagedane, aga nagu praktika näitab, haavab väikseimgi selle rike või õnnetus mõnda aega terve väiksema kogukonna või koguni suurema linna. Lisaks tuleb keskkütte puhul alati arvestada soojakatkestustega korraliste remonditööde tõttu. Heal juhul likvideeritakse avarii kiiresti, ent kui ootamatu olukord aga tabab aasta kõige külmemal ajal, on ka mõnetunnine toasooja puudumine väga ebamugav.

Keskküttega kodudesse on mõistlik osta elektriradiaator, veel parem, kui hoones on puukütteahi või kamin. Kui mõnd muud kütteallikat peale keskkütte ei ole, tuleks mõelda, kuhu ja kelle juurde on ajutiselt võimalik ümber asuda, kuni avarii on likvideeritud.

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks

Siit lehelt leiad praktilisi nõuandeid, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda.

Eesti riik teeb kõik endast oleneva, et kriise vältida ja vajaduse korral neid lahendada. Ometi ei pruugi abi jõuda inimesteni alati piisavalt kiiresti, sest mõni kriis võib puudutada väga paljusid elanikke, kesta päevi ja isegi nädalaid.

Sinu ja su lähedaste heaolu sõltub suurel määral teie enda valmisolekust, kuni elutähtsad teenused taastatakse või abi saabub.

EU logo Eesti lipp
Siseministeerium ja Riigikantselei
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot | Sain aru