Suundu sisuosa juurde
Juhtum elust enesest

Stroomi kollektori kokkuvarisemine jätnuks suure osa Tallinnast veeta

2014. aasta oktoobris oli Eesti lähedal kriisile, millesarnast Eestimaa pinnal poleks seni nähtud! Pärast heitveekollektori varingut oli tõsine oht, et kuni kolm neljandikku Tallinna linnast võib jääda vee ja kanalisatsioonita.

Sündmused hakkasid hargnema 22. oktoobri õhtul, kui AS Tallinna Vesi teatas päästeametile, et Stroomi ranna juures on ligi 30meetrise läbimõõduga ala kuni ühe meetri ulatuses ära vajunud ja selle põhjus on tõsine: maa all asuvas reoveekollektoris on pikivaod, mis suurenevad kiiresti, ja kollektor võib iga hetk kokku variseda.

Nn Tihase kollektor on 2,3meetrise läbimõõduga betoonist võimas sõlmpunkt, mille kaudu liigub kogu Mustamäe ja Kristiine linnaosa reovesi ning osaliselt ka sademevesi Paljassaare reoveepuhastusjaama.

Kõige mustema stsenaariumi kohaselt oleks kollektori töö katkemisega kaasnenud ulatuslik keskkonnareostus: heitvee valgumine tänavatele ja mitme Tallinna linnaosa jäämine tarbe ja joogiveeta. Kollektori kokkukukkumisel oleks Kristiine ja Mustamäe linnaosas tekkinud reoveeuputus, mis tähendab, et saast oleks tunginud tänavatele ja keldritesse. Selle takistamiseks oleks tulnud vesi kinni keerata piirkondades, kus elab enam kui 100 000 inimest, asuvad kümned lasteaiad ja koolid ning kolm tervishoiuasutust: Mustamäe ja Merimetsa haigla ning Meremeeste polikliinik. Peale selle oli reaalne oht, et Mustamäe ja Kristiine kollektori purunemise tõttu võib kannatada saada ka selle lähedal asunud teine kollektor. Selle purunemine oleks katkestanud veel ka Haabersti, Nõmme ja osalt ka Tabasalu reovee äravoolu.

Seekord lahenes olukord õnneks hästi. Läbi mängitud kriisiplaanide kohaselt hakkas AS Tallinna Vesi Mustamäe ja Kristiine reovett suunama Tihase kollektorist mööda teistesse linnaosadesse, kohale toodi võimas pumbapark ning lisatehnikat telliti Belgiast, Inglismaalt ja Lätist. Appi paluti teadlased ja insenerid nii kodu- kui ka välismaalt. Ehkki kollektor vajus veel kümmekond päeva, lõpuni kokku see ei varisenudki.

Ehkki juhtum avalikkuse ette selle toimumise ajal ei jõudnud, oli see äratushüüd elutähtsate teenuste korraldajatele, et neil peab olema põhjalik ja ajakohane ülevaade nende hallatava taristu enda infrastruktuuride seisukorrast. Peale selle peavad olema läbi mängitud eri riskistsenaariumid, mis võivad ühel päeval realiseeruda.

Selle juhtumi õppetund tavainimesele on see, et oma kodukandi riskidega peaks olema kursis. Samuti on tähtis teada, kuidas käituda eri katkestuste korral. Käitumist tulekahju või liiklusõnnetuse korral on praegu üsna hästi selgitatud, kuid sama tähtis on läbi mõelda, mida toob kaasa näiteks joogivee lõppemine ja kuidas ise saab selle tagajärgi endi jaoks vähendada nii palju, kui võimalik.

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks

Siit lehelt leiad praktilisi nõuandeid, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda.

Eesti riik teeb kõik endast oleneva, et kriise vältida ja vajaduse korral neid lahendada. Ometi ei pruugi abi jõuda inimesteni alati piisavalt kiiresti, sest mõni kriis võib puudutada väga paljusid elanikke, kesta päevi ja isegi nädalaid.

Sinu ja su lähedaste heaolu sõltub suurel määral teie enda valmisolekust, kuni elutähtsad teenused taastatakse või abi saabub.

EU logo Eesti lipp
Siseministeerium ja Riigikantselei
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot | Sain aru