Elutähtsad teenused

18. oktoobril 2024 jõustunud hädaolukorra seaduse muudatused laiendasid elutähtsa teenuse osutajate ringi: Eestis on nüüd kokku 22 elutähtsat teenust, mida pakub üle 400 ettevõtte. Kõik nad peavad kindlustama oma teenuste kättesaadavuse ka kriisi ajal. 

Elutähtsate teenuste hulka lisandusid perearstiteenus, ravimite ja toiduga varustamine, aeronavigatsiooni-, lennuväljade, sadamate ja avaliku raudtee teenused. 

Elutähtsa teenuse osutajate arv suurenes eeskätt kaugkütte- ja vee-ettevõtjate ning kohalike teede hooldajate arvelt. Varem olid neist ettevõtjatest elutähtsa teenuse osutajad ainult suurtes, üle 10 000 elanikuga KOVides tegutsejad, nüüd on elutähtsa teenuse osutajad kõik neis valdkondades teenust pakkuvad ettevõtted, kelle KOV on selleks määranud. 

• tervishoiuteenuste toimimine (perearstikeskused)

• ravimitega varustamine

• avalik-õigusliku meediateenuse toimimine

• avalik-õigusliku meediateenuse osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise tagamine

• lennuväljade toimimine

• toiduga varustamine

• avaliku raudtee toimimine

• sadamate toimimine

• areonavigatsiooniteenuse toimimine

• makseteenus

• sularaharinglus

• veega varustamine ja kanalisatsioon

• kaugküttega varustamine

• kohaliku tee sõidetavuse tagamine

• telefoniteenus

• mobiiltelefoniteenus

• andmesideteenus

• elektriga varustamine

• elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine

• maagaasiga varustamine

• vedelkütusega varustamine

• riigitee sõidetavuse tagamine

Elutähtsa teenuse osutaja (ETO)

• Kõik ETOd peavad hakkama koostama toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani ning olema valmis sõltumatuteks audititeks. 
• Taustakontroll: ETOdel on kohustus kontrollida olulisi ülesandeid täitvate töötajate karistusandmeid ning selle kohustuse täitmisel vabastatakse ETOd riigilõivu tasumisest. 
• Teavitamiskohustus sündmustest: ETOd peavad teavitama elutähtsat teenust korraldavat asutust (ETKA):
  - elutähtsa teenuse planeerimatust katkestusest;
  - katkestuse ohust; 
  - toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust;
  - hädaolukorrast või selle ohust.
• Teavitus sisaldab infot sündmustest, selhulgas teavet sündmuste arvu,  laadi ja rakendatud meetmete kohta. 
• Teavitamise korra kehtestab ETKA. 

Kohalik omavalitsus (KOV)

• Kõik Eesti omavalitsused peavad läbi mõtlema, kuidas tagada kriisis enda pakutavaid hädavajalikke teenuseid. 
• Kohaliku omavalitsuse riskianalüüsis tuleb tuua välja ohud elutähtsatele teenustele, mille toimepidevuse eest omavalitsus oma territooriumil vastutab. KOV peab hindama riske kaugkütte ja veega varustamisele, kanalisatsioonile ning kohaliku tee sõidetavusele. 
• Esimese riskianalüüsi peavad KOVid koostama 30. juuniks 2025. Edaspidi tuleb riskianalüüsi uuendada vähemalt kord aastas. 
• Riskid tuleb avalikustada, et kohalikud elanikud oleksid teadlikud võimalikest ohtudest, mis võivad nende piirkonda mõjutada. 
• Riske aitab KOVidel hinnata ka päästeamet. 

Riik

• Riik koostab üleriigilise riskianalüüsi, mille aluseks on ETOde ja KOVide riskihinnangud. Nii kujuneb tervikpilt Eestit ohustavatest riskidest, mida regulaarselt uuendatakse.
• Üleriigiline riskianalüüs hõlmab 11 valdkonda: energeetika, tramsport, pangandus, tervis, joogivesi, reovesi, digitaristu, avaliku halduse üksused, kosmos, toiduainete tootmine, töötlemine ja turustamine. Riskianalüüs võtab arvesse asjakohaseid looduslikke ja inimtegevusest tingitud riske, sealhulgas hübriidohte ja muid vaenulikest aktidest tingitud ohte. 
• KOVide abistamiseks on riigikantselei tellimusel valminud riskide hindamise metoodika. Väljatöötamisel on asjakohane IT-lahendus.
• Riik koostab ka elutähtsa teenuse toimepidevuse strateegia, milles kirjeldatakse pikaajalisi eesmärke ja meetmeid elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks. 

UUS! 

Taustakontroll hädaolukorra seaduse mõistes

• Taustakontroll hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) mõistes on elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi ETO) karistusregistrist kehtivate karistusandmete päring töötajate suhtes, kes täidavad ETO juures kriitilisi ülesandeid.
• Taustakontrolli eesmärk on tagada nende isikute usaldusväärsus, kes täidavad lepingu või muul alusel olulisi ülesandeid, mis on seotud:

1. elutähtsa teenuse toimepidevust tagava infosüsteemi, samuti toimepidevust tagava taristu läbipääsu- või valvesüsteemi arendamise või haldamisega;
2.  elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või kontrollisüsteemidele ligipääsu võimaldamisega;
3. elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või riskihaldusega.

• Taustakontrolli eelduseks on ETO riskianalüüs, milles määratakse kindlaks ülesanded, mida täitev isik on allutatud tasutakontrollile ning see peab olema ETKA poolt kinnitatud. Taustakontroll peab olema vajaduspõhine ja eesmärgipärane.
• Taustakontroll on kehtivate karistusandmete kontroll. Karistusregistri arhiivi kantud andmeid ei töödelda ja nende saamise õigust ei ole.
• ETO saab karistusandmeid kontrollida riigilõivuvabalt.

• ETO saab volitada taustakontrolli tegema ka oma lepingupartneri, nimetades riskianalüüsis need töökohad, millel töötavad isikud tuleb allutada taustakontrollile.
• Elutähtsa teenuse osutaja juurde kandideeriva (sh lepingupartneri juurde kandideeriva) isiku suhtes teostatakse taustakontroll, kui isik kandideerib kriitilisele töökohale.
• Enne taustakontrolli esmakordset läbiviimist teavitatakse isikut taustakontrolli alusest ja eesmärgist.
• Seadus sätestab konkreetsed kuriteod (nt terrorismikuritegu), mille kehtivate karistusandmete olemasolul ei ole ülesande usaldamine isikule lubatud.
• ETO peab võtma arvesse ja kaaluma ainult neid kuritegusid, mis on isiku usaldusväärsuse hindamise seisukohalt olulised just selle konkreetse ülesande iseloomu arvestades.
• Taustakontrolli tuleb teha vähemalt iga kahe aasta tagant. Üksnes põhjendatud kahtluse korral, et isik ei vasta enam taustakontrolli nõuetele või suureneb isiku vastutus ülesannete täitmisel, võib taustakontrolli teha sagedamini.

• koostama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani HOS §-des 39 ja 40 sätestatu kohaselt;
• märkima vastavalt riskianalüüsile TÖR-s taustakontrollile allutatud isikud ning riigikaitselased töökohad;
• rakendama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid, sealhulgas vähendama sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahenditedubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu;
• tagama hädaolukorra või muu sarnase olukorra ajal, sealhulgas tehnilise rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime valdkonna ETKA poolt kehtestatu kohaselt;
• teavitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tundi pärast sündmusest teada saamist, ETKAt või tema HOS § 37 lõike 5 alusel määratud asutust HOS § 37 lõike 3 punktis 7 nimetatud sündmusest ning esitama üksikasjaliku aruande ühe kuu jooksul sündmuse lõpust arvates;
• teavitama ETKAt või tema HOS § 37 lõike 5 alusel määratud asutust sündmusest, millel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis;
• osalema hädaolukorra lahendamises hädaolukorra lahendamise plaani kohaselt;

• andma ETKAle või tema HOS § 37 lõike 5 alusel määratud asutusele tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta;
• korraldama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi vähemalt üks kord kahe aasta jooksul;
• määrama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisiku ning edastama tema kontaktandmed ETKAle või tema HOS § 37 lõike 5 alusel määratud asutusele;
• esitama kord aastas ETKAle või tema HOS § 37 lõike 5 alusel määratud asutusele ülevaate elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks ning HOS § 37 lõike 2 (ETO tingimused/kriteeriumid) alusel nõutud teenuse taseme saavutamiseks rakendatud ja rakendatavatest meetmetest;
• korraldama töötajatele koolitusi, et suurendada nende teadlikkust elutähtsa teenuse toimepidevusest, rakendatud meetmetest, toimimisest hädaolukorras või muus sarnases olukorras või nende ohu korral;
• ETO peab elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatava võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks täitma küberturvalisuse seaduse §-dega 7 ja 8 ning nende alusel kehtestatud nõudeid. Kui elutähtsa teenuse toimimist tagavad infosüsteemid asuvad välisriigis, tagab elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevuse ka viisil ja vahenditega, mis ei sõltu välisriikides asuvatest infosüsteemidest;
• täitma muid õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud kohustusi.

• koordineerima elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist, arvestades elutähtsate teenuste ristsõltuvust;
• nõustama elutähtsate teenuste osutajaid;
• tegema järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise, sealhulgas elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamise üle;
• edastama toimepidevuse riskianalüüsi või selle muudatused enne kinnitamist kooskõlastamiseks Kaitseressursside Ametile ja arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile;
• kinnitama ETO toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani;
• määrama oma ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisiku ja edastama tema kontaktandmed Riigikantseleile (KOV PäA-le, PäA esitab oma kontaktpunkti Riigikantseleile);
• kord aastas esitama Riigikantseleile (KOV esitab PäA-le ja PäA edastab Riigikantseleile) kokkuvõtva aruande enda korraldatava ETOdega seotud sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta;
• koostama HOLPi ning korraldama riskikommunikatsiooni ja kriisireguleerimisõppusi (vähemalt üks kord kahe aasta jooksul);
• juhtima hädaolukorra lahendamist, sh korraldama kriisikommunikatsiooni; 

• koostama elutähtsa teenuse kirjelduse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded ning kehtestama need määrusega;
• määrama ETOd haldusaktiga ja lõpetama ETO staatuse haldusaktiga, kui ETO ei vasta enam ETO tingimustele;
• kandma või kustutama ETO kanded tsiviiltoetuse registris (TTR);
• koostama riskianalüüsi (ETKA koostab valdkondliku riskianalüüsi ja KOV koostab KOV riskianalüüsi);
• vajadusel tellima sõltumatu auditi ja kandma selle kulud või kohustama ETOl läbima HOS § 451 lg 2 p 1-3 toodud ühe või mitme asjaolu esinemisel läbi viima sõltumatu auditi. Viimasel juhul katab kulud ETO;
• ETKA, Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), PäA ja Riigikantselei teevad igakülgset koostööd ning vahetavad omavahel teavet ETO toimepidevuse, neid mõjutavate ohtude ja riskide ja nende toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete ning toimunud sündmuste kohta, samuti asjaomast teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluseks. Asutused ja isik hoiavad saladuses neile edastatud teavet, mille kohta on antud teada, et tegemist on äri- või ametisaladusega.