Suundu sisuosa juurde
Juhtum elust enesest

Sajad inimesed jäid lumetormi tõttu maanteele lõksu

Lumetormi tagajärjed Padaorus 2010. aastal. Foto Päästeamet
Lumetormi tagajärjed Padaorus 2010. aastal. Foto Päästeamet

Ehkki erinevatest ilmastikuoludest tingitud väiksemaid või suuremaid kriise tuleb Eestis ette paar-kolm korda aastas, oli 2010. aastal lõpus Eestit tabanud lumetorm Monika erakordne.

Atlandi ookeanilt alguse saanud ja kogu Euroopas segadust külvanud tsüklon Monika jõudis Eestisse 9. detsembril. Juba samal hommikul alustasid riigi ilmateenistus ja päästeamet ning hiljem ka politsei ja maanteeamet meedias elanike aktiivset eelhoiatuskampaaniat, et Läänemerel lumetormiks muutunud Monika toob üle Eesti tugeva tuisu ja lumesaju ning ülirasked liiklusolud. Terve päeva vältel jagati inimestele soovitusi, et autoga oleks mõistlik sõitma minna vaid äärmisel juhul ning ka siis tuleks kaasa võtta lisakütust, labidas ja täidetud akuga mobiiltelefon. Ka paluti inimestel teha oma eakatele lähedastele kontrollkõne ning neile üle korrata, et nad ei läheks üksinda välja liikuma. Samuti paluti inimestel hoida operatiivsõidukite jaoks vabad juurdepääsuteed, anti juba eos mõista, et abi võib erakordsete ilmastikuolude tõttu viibida.

Intensiivse lumesaju tõttu kujunes paks lumikate, mille suurim paksus – 60 sentimeetrit – mõõdeti Väike-Maarjas. Ööpäeva jooksul oli lumekiht kasvanud 38 sentimeetrit. Üle poole meetri oli lund maas veel mitmel pool üle Eesti. Seetõttu juhtus järgnenud ööpäeva jooksul ligi 80 liiklusõnnetust, hukkus üks lumme kinnijäänud autost väljunud mees, kellele sõitis halva nähtavuse tõttu otsa mööduv auto. Tormi tõttu jäi kaduma ja leiti surnukskülmununa kaks inimest.

Lumetormi tõttu katkestati Eesti eri otstes ühissõidukiliiklus ning tõrkeid esines lennu- ja laevaliikluses. Mitmel pool peatas lumetorm täistuisanud maanteede tõttu liikluse, buss liinil Tartu-Rakvere oli 9. detsembril neli tundi Rakvere lähedal lumevangis, 11. detsembril oli kümmekond autot vangis veel Harjumaal Raasiku-Kostivere teel.

Kriisi mõõtmed võttis aga juhtum, mis hakkas rulluma 9. detsembri õhtul kella 21.30 ajal Tallinna-Narva maantee 119. kilomeetril, kui Padaoru lähedal libisesid paar veoautot maanteele risti. Seetõttu tekkis täistuisanud teele kiiresti ummik, kuhu järgmistel tundidel masinaid, veokeid ja reisibusse aina lisandus. Nii puhkes kriisiolukord, kus maanteele lumevangistusse jäi lõpuks ligi 200 autot ja umbes 600 inimest.

Abi viibis, kuna tavalised päästeautod lumeolude tõttu liikuma ei pääsenud. Läbimatu polnud mitte ainult Padaoru lõik, vaid terve maantee Sõmerust Varjani. Olukorra muutis keeruliseks see, et samal ajal toimus palju erinevaid päästesündmusi. Kaitseväe, päästeameti, politsei- ja piirivalveameti koostöös algas juba 10. detsembri varahommikul inimeste lumevangist päästmine. Neist paljud, kes autodega liikuma ei pääsenud, evakueeriti Viru-Nigula spordihoonesse, kus neid aitasid naiskodukaitsjad, kaitseliitlased ja noorkotkad.

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks

Siit lehelt leiad praktilisi nõuandeid, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda.

Eesti riik teeb kõik endast oleneva, et kriise vältida ja vajaduse korral neid lahendada. Ometi ei pruugi abi jõuda inimesteni alati piisavalt kiiresti, sest mõni kriis võib puudutada väga paljusid elanikke, kesta päevi ja isegi nädalaid.

Sinu ja su lähedaste heaolu sõltub suurel määral teie enda valmisolekust, kuni elutähtsad teenused taastatakse või abi saabub.

EU logo Eesti lipp
Siseministeerium ja Riigikantselei
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot | Sain aru