Suundu sisuosa juurde
Juhtum elust enesest

Relvastatud isik tungis südalinnas asuvasse Kaitseministeeriumisse

Viimase veerandsajandi üks enim vastukaja tekitanud rünnak avalikus kohas pärineb aastast 2011, kui 11. augusti südapäeval tungis äärmuslike vaadetega kurjategija Tallinna südalinnas asuvasse Kaitseministeeriumisse.

Sündmused hakkasid hargnema kell 15.08, kui politsei sai teate, et Kaitseministeeriumi hoonesse on tunginud püstoliga relvastatud tundmatu isik, kes avas tule ministeeriumi valvemeeskonna liikmete suunas. Lisaks pani sissetungija plahvatama isevalmistatud lõhkeseadeldisi, mis tekitasid suitsu ja müra, kuid õnneks ei vigastanud inimesi. Sissetungi käigus võttis ründaja relva ähvardusel lühiajaliselt oma kontrolli alla kaks Kaitseministeeriumi hoonet valvanud Kaitseliidu liiget, kel õnnestus põgeneda. Mingeid selgeid nõudmisi kurjategija kellelegi ei esitanud, ei suuliselt ega ka muul viisil.

Juba kolm minutit pärast sissetungi anti ministeeriumi töötajatele korraldus, et tuleb lukustada uksed ja püsida kabinettides. Kümmekond minutit hiljem algas töötajate evakueerimine 2010. aasta sügisel toimunud õppuste kohaselt nii esimese korruse akende kui ka tagauste kaudu. Inimesed toimetati kuni sündmuste rahunemiseni Estonia teatrisse.

Tulistaja jäi ligikaudu kaheks tunniks lõksu ministeeriumi esimese korruse administratiivalale. Kaitsepolitsei läbirääkijad üritasid temaga sündmuskohal kontakti saada, kuid see ei õnnestunud. Administratiivalal toimus ka tulevahetus eriüksuse ja kurjategija vahel. Juristina tegutsenud äärmuslike poliitiliste vaadetega Karen Drambjan hukkus politsei eriüksusega komando K peetud tulevahetuse käigus umbes kell 17.25. Sündmuse käigus sai üks politseinik kergemalt vigastada ja teine sai tabamuse kuulivesti, kuid politseinikku see ei vigastanud.

Sündmuskohalt leiti esialgsetel andmetel kolm isevalmistatud lõhkeseadeldist, mis ei olnud plahvatanud. Need tehti kahjutuks. Kokku oli sündmuskohal plahvatanud üle 10 lõhkeseadeldise. Purustusi sai kaks pommirobotit.

Kaitsepolitsei tuvastas hiljem, et Drambjan ei väljendanud soovi minna ministeeriumis mõne konkreetse isiku juurde, kuid kinnitust leidis tema plaan tungida hoone kaugematesse siseruumidesse. Tunnistajate ütlustest nähtub, et rünnaku üks motiive võis olla Drambjani soov endale tähelepanu tõmmata, mis andnuks talle võimaluse oma ideid ja vaateid laiemalt levitada. Teatavasti kritiseeris Drambjan Eesti rahvuspoliitikat, kuid ei leidnud tutvus- ja sõpruskonnas oma äärmuslikele seisukohtadele toetust. Drambjan jälgis hoolega Kremli kontrollitud meediakanaleid ning kaudsete tõendite põhjal oli toona juuli ja augusti alguses tavapäraseks kujunenud Kremli propagandalaviini ajendiks just Kaitseministeeriumi rünnata.

Pärast nn Drambjani juhtumit tugevdasid nii Kaitseministeerium kui ka paljud teised olulised riigiasutused oma turvanõudeid, samuti värskendati evakuatsiooniplaane ja korraldati mitmesuguseid õppusi.

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks

Siit lehelt leiad praktilisi nõuandeid, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda.

Eesti riik teeb kõik endast oleneva, et kriise vältida ja vajaduse korral neid lahendada. Ometi ei pruugi abi jõuda inimesteni alati piisavalt kiiresti, sest mõni kriis võib puudutada väga paljusid elanikke, kesta päevi ja isegi nädalaid.

Sinu ja su lähedaste heaolu sõltub suurel määral teie enda valmisolekust, kuni elutähtsad teenused taastatakse või abi saabub.

EU logo Eesti lipp
Siseministeerium ja Riigikantselei
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot | Sain aru