Suundu sisuosa juurde
Juhtum elust enesest

Mürsuplahvatus Aegna saarel

31. mail 1999. aastal juhtus tragöödia Tallinna külje all asuval Aegna saarel, kus kooliaasta lõpetamise puhul olid ühel ja samal ajal ekskursioonil kolme pealinna kooli 13–15aastased õpilased. Kell 17.40 juhtus saarel plahvatus, milles hukkus Kopli kunstikooli 8. klassi õpilane, kuus sama kooli 15 ja 16aastast õpilast said vigastada.

Üks eluga pääsenud poiss Tallinna Kunstikoolist rääkis hiljem haiglas, et nende kamp eraldus oma klassist kohe pärast saarele jõudmist ja kolas omapäi mööda saart ringi. Millalgi hakati tegema lõket, kuhu üks poistest viskas suure mürsu, mille ta oli leidnud mere äärest kivide vahelt. „Me kõik arvasime, et viskaks selle lõkkesse. Tüdrukud olid algul vastu, et järsku plahvatab, aga ma vaatasin kah nagu oma eksperdipilguga, et see on puhas raud, see ei plahvata, aga … Algul hoidsime lõkkest eemale, aga siis ei juhtunud midagi ja läksime saarel niisama ringi kolama. Umbes kahe tunni pärast läksime tagasi ja nägime, et mingit vedelikku oli pommi seest välja voolanud. Keegi veel jõudis ütelda, et nüüd küll plahvatab ja siis kõmakas käis ka. Mäletan, kuidas ma nagu aegluubis tahapoole lendasin,” rääkis poiss juhtunust Eesti Päevalehele.

Saatuslikuks osutus pärast II maailmasõda valmistatud 122millimeetrine kildfugassmürsk. „Poisid viskasid mulje avaldamiseks lõkkesse mürsu, mis paar tundi hiljem tükkideks lendas. Täpsemalt öeldes toimus plahvatuslik põlemine. Oleks see mürsk täielikult plahvatanud, oleksid kõik surma saanud,” rääkis hiljem Päästeameti demineerimiskeskuse nõunik Arno Pugonen.

Võimalus sattuda plahvatuse ohvriks on Eestis praegu väiksem kui varem.
Näiteks, 1995. aastal, veriste allilmasõdade haripunktis, juhtus Eestis 81 plahvatust, milles hukkus 10 ja sai vigastada 26 inimest, ent 2000. aastate keskel vähenesid need kurvad näitajad enam kui kümme korda. Viimasel kümnendil kogu riigis juhtunud üks-kaks plahvatust kogu aasta jooksul.

Kuid edaspidigi tuleb olla ettevaatlik I ja II maailmasõjast pärit lõhkekehadega – neid leitakse Eestis endiselt tihti ja palju. 2017. aastal said demineerijad lõhkekeha leidudele koguni 833 väljakutset, mille käigus tehti kahjutuks 4120 lõhkekeha.

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks

Siit lehelt leiad praktilisi nõuandeid, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda.

Eesti riik teeb kõik endast oleneva, et kriise vältida ja vajaduse korral neid lahendada. Ometi ei pruugi abi jõuda inimesteni alati piisavalt kiiresti, sest mõni kriis võib puudutada väga paljusid elanikke, kesta päevi ja isegi nädalaid.

Sinu ja su lähedaste heaolu sõltub suurel määral teie enda valmisolekust, kuni elutähtsad teenused taastatakse või abi saabub.

EU logo Eesti lipp
Siseministeerium ja Riigikantselei
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot | Sain aru