Suundu sisuosa juurde
Juhtum elust enesest

2005. aasta jaanuaris möllas Läänemerel saja aasta suurim orkaani mõõtu torm

2005. aasta jaanuaris möllas Läänemerel saja aasta suurim orkaani mõõtu torm, mis tõi kaasa ulatuslikke üleujutusi mitmes Läänemere regioonis. 7. kuni 9. jaanuarini kestnud torm tekitas olulisi kahjustusi Eestis, kui merevee tase saavutas rekordkõrguse Narva-Jõesuus, Tallinnas, Ristnas ja Pärnus.

Pärnu lahe loodusgeograafiliste tingimuste tõttu esineb seal veetaseme ohtlikku tõusu sagedamini kui mujal Eestis. Ka 2005. aasta jaanuaritormiga kaasnenud üleujutus tõi suurimaid kahjustusi kaasa Pärnus, kus veetase tõusis 295 cm üle Kroonlinna nulli ja ujutas üle neljandiku Pärnu linna territooriumist (8 km2).

Jaanuaritormi ja sellega kaasnenud üleujutuse tõttu sai kannatada 775 maja. Pärnus evakueeriti umbes 300 inimest, 11 tuli alajahtumise tõttu viia haiglasse. Tormi ajal uppus 93aastane Pärnu elanik, kui ta kodutrepilt õuel lainetavasse vette kukkus.

2010. aasta aprillis tõusis Emajõe veetase 3,29 meetri kõrgusele, viimati tõusis jõevesi üle 3 meetri 1956. aastal. Emajõe veetaseme ohtlik piir Tartus on 2,5 meetrit.

Suurveeaeg on Emajõel nii kevaditi kui ka hilissügiseti tsükliliselt umbes 5–6aastaste perioodidena. Ulatuslike üleujutuste tõttu on aegade jooksul saanud kannatada nii Tartu linn kui ka allavoolu jäävad asulad. Olgugi, et suurvee piirkonnas elavad inimesed on üldjuhul üleujutuse esinemisvõimalusega kursis ja peaksid olema sellega arvestanud, toob Emajõe tõusmine üle kallaste kaasa palju ebamugavusi ja kahjustusi.

Emajõe 2010. aasta kõrge veetase piiras mitmeks nädalaks nii all kui ka ülalpool Tartut sisse suure hulga majapidamisi. Kabina suvila- ja elurajoonis allpool Tartut ulatus vesi ka elumajadesse, linnas endas tungis vesi Supilinna ja Vana-Ihaste elurajooni ning ümbritses Tartu vangla. Üleujutuse tõttu oli suletud mitu tänavat ja ühendustee Ihastega. Linnavalitsus tegi suuri kulutusi vee väljapumpamiseks ja Supilinna truubi sulgemiseks liivakottidega. Kaasatud oli ka Kaitseliit.

Linna üldised elulised süsteemid – veevarustus ja kanalisatsioon, elektri ja sidesüsteemid – küll toimisid, kuid see oli ohuteade linnale, et peab valmis olema ka selleks, kui Emajõe veetase tõuseb ohtlikust piirist kõrgemale. Suurveest ohustatud piirkonda jäävad ka linna puhastusseadmed.

Üleujutusi ei saa üldjuhul ära hoida, ent nendeks on võimalik targalt valmistuda. Kui kodu asub üleujutusohu piirkonnas, tuleks kindlasti valmis olla veetõusuga kaasneda võivateks kriisiolukordadeks. Veelgi parem, kui veetõusuga on arvestatud juba kodu ehitamise käigus. Üleujutusohupiirkonnad ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonnad leiate üleujutuste rakendusest Maa-ameti veebilehel.

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks

Siit lehelt leiad praktilisi nõuandeid, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda.

Eesti riik teeb kõik endast oleneva, et kriise vältida ja vajaduse korral neid lahendada. Ometi ei pruugi abi jõuda inimesteni alati piisavalt kiiresti, sest mõni kriis võib puudutada väga paljusid elanikke, kesta päevi ja isegi nädalaid.

Sinu ja su lähedaste heaolu sõltub suurel määral teie enda valmisolekust, kuni elutähtsad teenused taastatakse või abi saabub.

EU logo Eesti lipp
Siseministeerium ja Riigikantselei
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot | Sain aru