Suundu sisuosa juurde
Juhtum elust enesest

2016. aasta traagilised terrorirünnakud Euroopas

2016. aasta kevadel ja suvel toimusid mitmel pool Euroopas terrorirünnakud, mis andsid väga kurvalt märku, et Eesti inimestel on suur tõenäosus langeda terroristide ohvriks ennekõike just välisriigis.

22. märtsi hommikul toimus terroriakt Belgias Brüsseli lennujaamas ja metroos. Neis hukkus 32 inimest, sajad said vigastada. Plahvatuse hetkel oli lennujaamas ka Brüsselis elav Eesti perekond, kes oli jõudnud lennujaama kaks tundi enne lendu, mis pidi nende teismelised tüdrukud koolivaheajaks Eestisse vanaema juurde viima. Mõni minut enne kella kaheksat viibisid kaks tüdrukut, Anna-Maria ja Annabel, juba reisiterminalis. Nende ema Anne istus checkinʼi alal kohvikus, sest ta ei söandanud lennujaamast lahkuda enne, kui tütred lennukile on läinud. Kaks plahvatust toimusidki check-inʼi alal, kus viibis ka Anna-Maria ja Annabeli ema.

Pereema kirjeldas oma üleelamisi hiljem ERR-ile: „Mina tulin kohvikust, kõndisin sellest mööda. Mõtlesin, et hakkan tüdrukutele sõnumit saatma, et küsida kanaemalikult, mida teete, kus olete. Paremat kätt oli kuju … kui käis selline hästi madal pfff …,” rääkis Anne. „Diagonaalis oli näha, kuidas suur tolmupilv lihtsalt tuleb. Mingid tükid lendasid ja esimese hetkega aju ei võtnud vastu … selle peale ei tulnud, et oleks olnud terrorirünnak või pomm. Minu esmane reaktsioon oli see, et lagi kukkus alla.”

Õnneks ei saanud Anne suuri vigastusi. Kulus üle kahe tunni, enne kui tütred pommirünnakust kaosesse paisatud lennujaamas ema üles leidsid ja seejärel lennujaamast koju kõndima hakkasid, sest ühissõidukid ei liikunud, taksosid ei olnud.

Vaid mõni kuu hiljem, 14. juulil toimus ohvriterohke terrorirünnak Prantsusmaal Nices, kus hukkunute seas oli ka kaks eestlast. Veokiga kihutas rahvarohkel rannapromenaadil inimeste sekka islamiäärmuslane, tappes 86 inimest ja vigastades üle 400 inimese.

Välisriigis viibides võib ette tulla mitmesuguseid kriisiolukordi, nagu äärmuslikud ilmastikuolud, haigused, õnnetused, ootamatud rünnakud, relvakonfliktid jne. Ole kursis sihtriigis valitseva olukorraga ja võimalike ohtudega, tee omale selgeks hädaabinumbrid ja konsulaarabi kontaktid ning registreeri oma reis välisministeeriumi veebilehel. Anna ka lähedastele teada, et lähed reisile. Põhjalik info reisiks ettevalmistumiseks on saadaval mobiilirakenduses Reisi Targalt.

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks

Siit lehelt leiad praktilisi nõuandeid, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda.

Eesti riik teeb kõik endast oleneva, et kriise vältida ja vajaduse korral neid lahendada. Ometi ei pruugi abi jõuda inimesteni alati piisavalt kiiresti, sest mõni kriis võib puudutada väga paljusid elanikke, kesta päevi ja isegi nädalaid.

Sinu ja su lähedaste heaolu sõltub suurel määral teie enda valmisolekust, kuni elutähtsad teenused taastatakse või abi saabub.

EU logo Eesti lipp
Siseministeerium ja Riigikantselei
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot | Sain aru