Suundu sisuosa juurde
Juhtum elust enesest

Traagilised varingud Eesti ja Läti kauplustes

1994. aasta 12. veebruaril pärastlõunal juhtus traagiline õnnetus Tallinnas, kui Mustamäe teel asuva Marja poe müügisaali lagi sisse varises. Hukkus kuus ja vigastada sai 13 inimest.

Tol veebruaripäeval oli Kristiine elurajooni populaarses Marja poes tavalisest rohkem inimesi, sest õhtul oli Lillehammeri taliolümpia avamine ja enamik linlasi soovis sisseostud hommikul ära teha. Pärastlõunal, kui poes oli juba rahulikum, kuulis kassiir äkki vorsti ja lihaleti juures raksatust. Üks tunnistaja meenutas, et kõik ragises ja mürises, siis hakkas ripplagi alla kukkuma, seejärel tulid robinal paneelid.

Uurimiskomisjon selgitas, et katuslae varingu põhjustas postireale toetuva betoontala toesõlme purunemine. Enne betoneerimist oli omanikujärelevalve tala üle vaadanud ja nõudnud lisaarmatuuri panekut. Seda ehitajad aga ei teinud ning 17 aastat hiljem tala väsis ja varises alla.

Marja poe varingu päästetöödel osalenud Gert Teder, Lilleküla päästekomando praegune rühmapealik, meenutab, et toonasel päästemeeskonnal ei olnud ei varustust ega ka oskusi, kuidas varingu korral käituda. Kõigepealt püüti teada saada, kui palju inimesi on paneelide alla jäänud ja kui palju on vigastatuid, ning seejärel hakati neid paneelide alt ja vahelt välja aitama. „Samal ajal oli hirm, et paneel kukub pähe. Toestada polnud millegagi, ainus varustus oli raudkang, kirved-labidad. Kõige moodsam vahend oli mootorsaag,” märgib Teder.

Pärast Marja poe varingut hakati arendama päästeteenistuse varingusuutlikkust, hangiti varustust ja koolitati päästjaid. Praeguseks on Eesti päästjatel korralik ettevalmistus varingutega tegelemiseks.

Ligi 19 aastat hiljem puudutas Eestit lähedalt Läti pealinnas Riias juhtunud tragöödia, kui Maxima kaubanduskeskuse varingus hukkus 2013. aasta 21. novembril 54 ja sai vigastada 39 inimest. Päästetööde ohtlikkust ilmestab kurb asjaolu, et Riia Maxima poe varingus hukkunud 54 inimesest 3 olid tuletõrjujad, kes olid varsti pärast päästetööde algust jäänud varisenud seina alla. Uurimisraporti kohaselt põhjustas kaupluse varingu ehitusviga. Uurimine tuvastas, et kaupluse ehitamise oleks pidanud vähemalt 30 korda peatama – nii palju tuvastati ehitamise ajal mitmesuguseid rikkumisi, rõhutas Läti prokuratuur pärast uurimise lõppu.

Enamasti põhjustavadki hoonevaringu kas ehitusvead, tulekahjud või plahvatused. Varingute korral on päästetöö tegemine ohtlik, kuna tööde käigus võib juhtuda uusi varinguid, eriti kui päästjatel ei ole varustust või napib oskuseid.

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks

Siit lehelt leiad praktilisi nõuandeid, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda.

Eesti riik teeb kõik endast oleneva, et kriise vältida ja vajaduse korral neid lahendada. Ometi ei pruugi abi jõuda inimesteni alati piisavalt kiiresti, sest mõni kriis võib puudutada väga paljusid elanikke, kesta päevi ja isegi nädalaid.

Sinu ja su lähedaste heaolu sõltub suurel määral teie enda valmisolekust, kuni elutähtsad teenused taastatakse või abi saabub.

EU logo Eesti lipp
Siseministeerium ja Riigikantselei
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot | Sain aru