Kui töötajad on töökohal

Viiruste leviku ennetamiseks on jätkuvalt olulised erinevad ettevaatusmeetmed: võimalusel kaugtöö eelistamine, töötajate füüsilise kokkupuute vähendamine, ruumide regulaarne õhutamine, kohtumiste ja koosolekute korraldamine virtuaalsetes kanalites. Haigena tuleb jääda koju.
Käitumisjuhised

Viiruse leviku tõkestamiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskondliku toimepidevuse tagamiseks tuleb täita kehtivaid käitumisjuhiseid. 

Vaata juhiseid
Riskitaseme mõõdikud

Põhimõõdikuteks on COVID-19 nakatunute arv ja hospitaliseeritute arv. Lähtudes nendest oleme kas rohelises, kollases, oranžis või punases riskitasemes. Valitsus vaatab riskitaseme üle kord nädalas.

riskitase

Töötajate tervis

  • Koosta töökeskkonna riskianalüüs: selgita välja, kuidas võivad töötajad töökeskkonnas viirusega kokku puutuda ja võta kasutusele tegevused riskide maandamiseks. Aruta töötajatega töökeskkonnas planeeritavad muudatused läbi ja vajadusel juhenda neid.
  • Mõtle läbi riskirühma kuuluvate töötajate kaitse.
  • Haigusnähtudega töötaja peab jääma koju. Haigestunuga kokku puutunud töötajad peavad jälgima oma tervist ja jääma haigusnähtude tekkimise korral samuti  koju. 
  • Lähikontaktsed töötajad peavad jääma viieks päevaks isolatsiooni, välja arvatud juhul, kui nad on nõuetekohaselt vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud. 
  • Vajadusel pea Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultandi või töötervishoiuarstiga nõu, kuidas töökeskkonda ohutumaks muuta.

Viiruse ennetamine

  • Pööra tähelepanu hügieenireeglitele, kätepesule ja desinfitseerimisvahendite olemasolule sisse- ja väljapääsude, liikumisteede ning koosoleku- ja puhkeruumide juures.
  • Käsi tuleb pesta vähemalt iga kahe tunni järel (vt juhist) või kui see pole võimalik, kasutada desinfitseerimisvahendit (vt juhist). 
  • Korista ja õhuta töö- ja puhkeruume, taga korralik ventilatsioon või piisav tuulutus.
  • Taga töövahendite ja -pindade regulaarne puhastamine ning desinfitseerimine (vt juhist). 

Mida teha viiruse leviku ennetamiseks kinnistes ruumides?

  • Koroonaviirus ei levi mitte ventilatsioonisüsteemi kaudu, vaid peamiselt lähikontakti kaudu nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud nähud (eelkõige köha).  
  • Kui koroonasse nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, satuvad õhku viirust sisaldavad piisakesed. 
  • Viirusega võivad olla saastunud pinnad kodus, tööl, koolis jm ühiskasutatavates ruumides. Nakkuse võib saada, katsudes viirusega saastanud esemeid ja seejärel puudutades oma suud, silmi või nina. Viirus võib levida ka väga kergete sümptomitega/ilma sümptomiteta inimesega kokkupuutel.
  • Kui ruume ei ole võimalik tuulutada, tuleks desinfitseerimisvahendiga regulaarselt pindu puhastada.
  • Pindadel oleva koroonaviiruse hävitamiseks on tõhus kasutada mikroorganismide vastaseid lahuseid (biotsiide). Üks levinuim neist on etanool. 70% etanooli sisaldusega lahus on piisav, et puhastada pinnad koroonaviiruse saastusest.

Kuidas toimida, kui töötaja tööl haigestub?

  • Igas ettevõttes on soovitav töötajatega aegsasti läbi rääkida, kuidas toimub haigestumisest teavitamine, millised meetmed rakenduvad, kui töötaja haigestub hingamisteede nakkushaigusesse (palavik, köha, nõrkus jm sümptomid).  

  • Kui töötaja haigestub, peab ta viivitamatult töölt lahkuma. Töövälisel ajal haigestudes ei tohi töötaja tööle tulla. 

  • COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunud töötaja informeeriks tööandjat, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Tööandja informeerimine toimub vastavalt töötaja ja tööandja kokkuleppele.

  • Viirusega potentsiaalselt saastunud ruumides tuleks puhastada sagedamini katsutavad pinnad. vt juhist.

  • Lähikontaktsed, kes pole vaktsineeritud, COVID-19 haigust läbi põdenud või vaktsineerituga võrdsustatud peavad järgneva viie päeva jooksul jälgima hoolikalt oma tervist ning viibima eneseisolatsioonis.

Eneseisolatsiooni ei pea jääma, kui töötaja on

  • vaktsineeritud (või vaktsineerituga võrdsustatud) ning saanud tõhustusdoosi ja süstist ei ole möödas rohkem kui aasta;
  • läbinud esmase COVID-19 vaktsineerimiskuuri ja viimasest doosist ei ole möödunud rohkem kui üheksa kuud (270 päeva);
  • vaktsineerituga võrdsustatud (st haiguse läbi põdenud ja saanud ühe doosi vaktsiini) ning viimasest süstist ei ole möödas rohkem kui üheksa kuud (270 päeva);
  • COVID-19 haiguse viimase kuue kuu (180 päeva) jooksul läbi põdenud ja arsti poolt terveks tunnistatud.

Isikukaitsevahendite kasutamine

  • Kaitsemaski ei tohi kanda kauem, kui tootja on ette näinud.
  • Ühekordsed maskid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Pesemine võib kahjustada materjale, millest maskid on tehtud ning vähendada maskide efektiivsust.
  • Ühekordseid kindaid ei pesta ega desinfitseerita. Kindaid käest tõmmates tuleb seda teha nii,  et kinnas läheks pahupidi (saastunud pool jääks sissepoole). Seejärel tuleb kindad panna pealt suletavasse prügikotti.
  • Pärast iga vahetust tuleb pinnad ja töövahendid desinfitseerida.

Viimati uuendatud 20.09.2022