Haiguspäevad, hoolduslehed

Ajutise töövõimetuse korral võta ühendust perearstiga haigus- või hoolduslehe avamiseks ning hüvitiste saamiseks. Haigushüvitist makstakse ajutise töövabastuse ajal, milleks on näiteks haigestumine, tööõnnetus, liiklus- või olmevigastus. Hooldushüvitist makstakse inimesele, kes põetab haiget last või pereliiget.
Kehtivad piirangud

Viiruse leviku tõkestamiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskondliku toimepidevuse tagamiseks on Eestis kehtestatud soovituslikud käitumissuunised ning täitmiseks kohustuslikud piirangud.

kõik täna kehtivad piirangud
Riskitaseme mõõdikud

Põhimõõdikuteks on COVID-19 nakatunute arv ja surmade arv. Lähtudes nendest oleme kas rohelises, kollases, oranžis või punases riskitasemes. Valitsus vaatab riskitaseme üle kord nädalas.

käitumisjuhised eri riskitasemetel

Millal on õigus haiguslehele ja haigushüvitisele?

  • Kui sul on haigustunnused või oled haigestunud, jää koju ja võta ühendust perearstiga ravisoovituste saamiseks ning haiguslehe vormistamiseks. 

  • Haiguslehe saab perearst väljastada ravikindlustatud inimesele. 

  • Selle väljastamise või väljastamata jätmise üle otsustab arst terviseseisundi põhjal. 

  • Haiguslehe alusel maksavad tööandja ja haigekassa haigushüvitist, mille eesmärk on osaliselt kompenseerida haigestumise ajal saamata jäänud töötasu. 

  • Haigushüvitist makstakse kuni 30 kalendripäeva jooksul hetkest, mil õigesti vormistatud haigusleht haigekassasse jõuab. 

  • Arsti edastatud andmeid, arvelduskontot lisada ja muuta ning hüvitise väljamaksmisega seotud infot saad enda kohta vaadata riigiportaalis www.eesti.ee teenuses „Isiku töövõimetushüvitised". 

Selleks, et vähendada inimeste haigena tööl käimise riski ja töötajate omavastutust ning seeläbi piirata COVID-19 haiguse levikut, muudeti kuni 2021. aasta lõpuni haigushüvitise maksmise korda. 

  • Esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta, see on töötaja omavastutus. 
  • Haiguse 2. päevast kuni 5. päevani maksab haigushüvitist tööandja töötaja keskmise töötasu alusel. 
  • Alates 6. päevast maksab haigushüvitist haigekassa töötaja päevatulu alusel. Arvestuse aluseks võetakse inimese haiguslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksu andmed, mis saadakse maksu- ja tolliametilt. 

Arvutamise aluseks oleva teabega saad tutvuda pärast hüvitise laekumist riigiportaalis eesti.ee

Millal on õigus hoolduslehele ja hooldushüvitisele?

Kui sul on vaja põetada haiget last või pereliiget, väljastab arst hoolduslehe, mille alusel makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist ehk hooldushüvitist. 

Hooldushüvitist makstakse ravikindlustatud inimesele:

  • alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega inimese põetamisel kuni 14 päeva eest;
  • alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 järjestikuse päeva eest, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas;
  • haige perekonnaliikme kodus põetamisel kuni 7 järjestikuse päeva eest;
  • alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi. Neil juhtudel saab hooldushüvitist kuni 10 järjestikuse päeva eest.

Hoolduslehe võib arst väljastada ka pikemaks ajaks, kuid hooldushüvitise maksmise periood on piiratud.

Haiget last, puudega last või pereliiget võib põetada ka mitu inimest. Sel juhul väljastab arst neile kõigile eraldi hoolduslehed.

Hoolduslehe alusel maksab Eesti Haigekassa hooldushüvitist esimesed

  • 14 haiguspäeva vanemale, kellel on haigestunud alla 12-aastane laps või alla 19-aastane puudega laps;
  • 7 haiguspäeva teiste perekonnaliikmete põetajale.

Hüvitise suurus on 80% hoolduslehe võtja keskmisest töötasust. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Raske haiguse (kasvajad jms) korral kehtivad teistsugused hooldushüvitise maksmise reeglid.

Töötuskindlustushüvitis

Töötuskindlustushüvitis tagab asendussissetuleku töötuks jäämise ajaks, et toetada tööotsinguid ja pakkuda tööandjale tuge majanduslike ümberkorralduste ajal.

End töötuks registreerida ning töötuskindlustushüvitist või töötutoetust taotleda saad e-töötukassas.

Kui saadad avalduse või taotluse e-postiga, allkirjasta see enne digitaalselt.

Töötukassa teeb otsuse hüvitise maksmiseks hiljemalt 14 päeva pärast avalduse esitamist.

Töötuskindlustushüvitisele on õigus, kui:

  • inimene on töötuna arvele võetud;
  • on esitatud töötuskindlustushüvitise avalduse;
  • inimene on töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötanud ja töötuskindlustusmakset maksnud;
  • töösuhe on lõppenud hüvitisele õigust andval alusel.

Näiteks on õigus saada töötuskindlustushüvitist:

  • kui töötaja koondati;
  • kui asutus likvideeriti;
  • kui tööleping lõppes katseajal;
  • kui tööandja ütles töölepingu üles töötaja pikaajalise töövõimetuse tõttu;
  • kui töötaja tähtajaline tööleping lõppes jms.

Viimati uuendatud 08.10.2021