Suundu sisuosa juurde
Juhtum elust enesest

Õigel ajal ja õigesti tehtud hädaabikõne võib päästa elu

Hädaabi number 112. Foto: Scanpix
Hädaabi number 112. Foto: Scanpix

2018. aasta novembri talvisel pühapäeval otsustas kolmeliikmeline sõpruskond veeta karge päeva eraldatud paigas kalastades. Ilus päev võttis ootamatu pöörde, kui üks neist veekogu kaldal kokku kukkus.

Kella 10 paiku helistas Häirekeskuse hädaabinumbrile üks seltskonnas viibinud meestest ja andis teada, et sõber kukkus kokku. Kokkukukkunud mees korises ja tema suust tuli vahtu. Kannatanu oli kogukas, varem oli tal probleeme olnud südamega.

Häirekeskuse päästekorraldaja võttis vastu esmase info, mille põhjal edastas Häirekeskuse logistik väljakutse lähimale vabale kiirabibrigaadile. Koht, kus mehed kannatanuga asusid, oli 1,5 kilomeetri kaugusel kohast, kuhu kiirabisõiduk pääseb. Seetõttu lisas ta väljakutsele ATVga varustatud päästemeeskonna, et aidata kiirabi meedikutel jõuda õigeks ajaks abivajajani.

Samal ajal ühendati kõne Häirekeskuses tööl olevale meedikule, kes juhendas mehi, kuidas sõbraga kontakti saada. Kahjuks see ei õnnestunud. Häirekeskuse meedik keelas sõpradel kannatanut liigutada, see võinuks tema olukorda raskendada. Üks võimalus oleks olnud meeste kasutuses olnud kelguga sõpra 1,5 kilomeetrit vedada. Sellega kaasnenuks oht, et rasket sõpra järel lohistades ei ole võimalik mehe terviseseisundit vajalikul määral jälgida. Seega, mehe elu huvides pidid meedikud ise jõudma abivajajani.

Ootamatult anti sündmuskohalt teada, et mees enam ei hinga. Häirekeskuse meedik andis kohe juhised, kuidas hakata elustama: alustuseks tuleb puhastada kannatanu suu ja siis kohe alustada tegevusega. Mõne aja pärast andsid elustajad märku, et kannatanu huuled ei ole enam sinakad. Sõpra elustati vahetustega, sest inimese elushoidmine on füüsiliselt raske tegevus. Meedikud jõudsid päästjate abiga kannatanu juurde ja mees toimetati edasi Tartu ülikooli kliinikumi.

Hädaabinumber 112 on sulle alati kättesaadav ja sellele helistamine on tasuta. Helista Häirekeskusesse, kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus, või on alust arvata, et peatselt võib juhtuda midagi ohtlikku. Õpeta hädaabinumber selgeks ka lastele ja julgusta neid vajadusel seda kasutama. Kui kahtled, kas tegu on hädaolukorraga, helista siiski. Kõnele vastab päästekorraldaja. Ta on asjakohase koolituse läbinud professionaal, kes selgitab välja olukorra tõsiduse. Kui selgub, et kiirabi, päästjate või politsei abi ei ole vaja, annab päästekorraldaja sulle vajalikke juhiseid või suunab kõne edasi.

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks

Siit lehelt leiad praktilisi nõuandeid, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda.

Eesti riik teeb kõik endast oleneva, et kriise vältida ja vajaduse korral neid lahendada. Ometi ei pruugi abi jõuda inimesteni alati piisavalt kiiresti, sest mõni kriis võib puudutada väga paljusid elanikke, kesta päevi ja isegi nädalaid.

Sinu ja su lähedaste heaolu sõltub suurel määral teie enda valmisolekust, kuni elutähtsad teenused taastatakse või abi saabub.

EU logo Eesti lipp
Siseministeerium ja Riigikantselei
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot | Sain aru