Suundu sisuosa juurde
Juhtum elust enesest

2005. aasta jaanuaritormi tõttu pidi kodust lahkuma enam kui 300 inimest

Viimase paarikümne aasta suurim evakuatsioon Eestis tehti 2005. aastal, kui Pärnut ja Pärnumaad tabas orkaani mõõtu torm. 7. kuni 9. jaanuarini kestnud torm oli lähiaastakümnete suurim.

Merevesi ujutas üle neljandiku (8 km2) Pärnu linna territooriumist ning mitmed piirkonnad Pärnu maakonnas. Kihnu elanikud kogunesid saare kõrgemasse ossa, sest loode ja põhjaosa olid vee all. Orkaanituulte tugevuseks mõõdeti kuni 37 meetrit sekundis.

Tormis sai kannatada 775 maja. Evakueeriti umbes 300 inimest, 11 inimesel tuvastati alajahtumine ja nad viidi haiglasse. Üks 93aastane Pärnu elanik, kui astus kodutrepilt õuel lainetavasse vette, kukkus ja uppus.

Jaanuaritormi ajal loodi erakorraline kriisikomisjon, kelle ülesanne oli abivajajaid aidata ja leida kiired lahendused kriisiolukorra tõkestamiseks. Kriisikomisjon moodustas evakueerimisrühmad, kelle ülesanne oli inimesi suusõnaliselt teavitada ning abivajajad evakueerida. Elanikke teavitati ohust nii raadio vahendusel, kuid käidi ka otse majast majja. Päästetöid tegid inimesed päästeametist, piirivalvest, politseist ja kaitseliidust. Kasutati autosid, paate ja kõiksugu päästetehnikat.

Pärnu elanike abistamisel ja evakueerimisel osalesid Scoutspataljoni 44 ja 34liikmeline pioneeriüksus Tapa väljaõppekeskusest. Tagalapataljon saatis üheksa ning staabi ja sideväljaõppekeskuse üksik-sidepataljon kolm kaitseväelast väligeneraatoriga. Lisaks osales päästetöödel 100 kaitseliitlast.

Olgugi et Eesti on maailma mastaabis juhtunud looduskatastroofidega võrreldes küllaltki rahulik paik, võib ka meil esineda kriisiolukordi, mis nõuavad inimeste evakueerimist. Olgu see siis näiteks tulekahju tõttu hoonest väljumine või tormi tõttu piirkonnast lahkumine.

Evakuatsiooni korral pole üldjuhul aega asju pakkida. Esmatähtsad vahendid tuleks eelnevalt läbi mõelda ja neid varuda, et kriisi tekkimise korral kiirelt tegutseda ja kodust eemalviibimiseks vajalik kaasa haarata. Kriisiolukorras tuleb kindlasti järgida koolitatud päästetöötajate juhtnööre ja võtta tõsiselt teavitusi, mis elanikele ametlikest allikatest antakse.

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks

Siit lehelt leiad praktilisi nõuandeid, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda.

Eesti riik teeb kõik endast oleneva, et kriise vältida ja vajaduse korral neid lahendada. Ometi ei pruugi abi jõuda inimesteni alati piisavalt kiiresti, sest mõni kriis võib puudutada väga paljusid elanikke, kesta päevi ja isegi nädalaid.

Sinu ja su lähedaste heaolu sõltub suurel määral teie enda valmisolekust, kuni elutähtsad teenused taastatakse või abi saabub.

EU logo Eesti lipp
Siseministeerium ja Riigikantselei
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot | Sain aru