Suundu sisuosa juurde
Juhtum elust enesest

Tsunamisse sattunud eestlased päästis hotell, mille hiidlaine hiljem minema pühkis

2004. aasta Tai tsunami tagajärjed. Foto: Scanpix
2004. aasta Tai tsunami tagajärjed. Foto: Scanpix

26. detsembril 2004. aastal tabas India ookeani maavärin, millele järgnenud tsunami tõttu hukkus üle 230 000 inimese. Maavärina magnituud oli 9,0 ja selle kese asus Indoneesia Sumatra saarest läänes. Tsunamis sai enim kannatada Indoneesia, mõnevõrra vähem Sri Lanka, India ja Tai.

Tsunamis kaotas elu kolm eestlast. Õnnelikult aga läks katastroofi toimumise hetkel Lõuna-Tais Ko Lanta saarel jõulupuhkust veetnud eestlastel Anul ja Mardil, kes koletust sündmusest pääsesid. Ilmselt võib nende pääsemise kirjutada õnne arvele, aga kindlasti vedas neil ka seepärast, et nad oli hotellile piisavalt lähedal, jõudsid rannast sinna varjuda ja siis ohupiirkonnast kiirelt lahkuda.

Päris puutumata Mart ja Anu tsunamist ei jäänud. Enne, kui nad jõudsid rannast lahkuda, lõi esimene suurem laine mõlemal üle pea. Lainejõud tahtis neid endaga kaasa tõmmata, kuid siiski õnnestus noortel endid hotellirõdule vinnata. Anu sai vees üsna raskeid vigastusi, kuid need ei olnud eluohtlikud.

Kuna viimane tsunami tabas Tai seda piirkonda rohkem kui 100 aastat tagasi, ei teadnud kohalikud, kuidas käituda, turistidest rääkimata. Tsunami tulekut oskasid märgata vaid need, kes sellega enne kokku olid puutunud – peamiselt rannas viibinud jaapanlased. Nad andsid sellest kohe häälekalt märku, kuid paraku ei pälvinud piisavat tähelepanu. Nimelt oli ookeanivee ootamatu taandumine rannast, jättes kalad kuivale, selge märk, et kohe on tulemas hiidlaine. Kuid siiski leidus huvilisi, kes jäid rannale eemalt lähenevat valget vahuseina vaatlema. Targemad jooksid kohe hotelli ja teiste hoonete poole – õnnelikud olid need, kes sinna jõudsid.

Nii suure katastroofi korral ei ole hotelli varjumine loomulikult lõplik lahendus, sest varem või hiljem uhub hiidlaine minema ka selle. Siiski andis hotellini jõudmine Mardile ja Anule edumaa, et nad kumbki jõudsid kiirelt veel kokku panna seljakotitäie isiklikke asju ja liikuda ohupiirkonnast ära, kõrgemale alale. Hiljem pühkisid hiidlained minema enamiku rannikupiirkonnast.

Katastroofe, aga ka kergemaid hädaolukordi iseloomustab tihti asjaolu, et see saabub ootamatult. Kõige õigem on kiirelt varjuda siseruumidesse 1) kui ohtlikust väliskeskkonnast on kiirelt vaja pääseda, 2) evakuatsioon pole võimalik kohe või see on ohtlikum kui siseruumi jääda, 3) oht on lühiajaline või vähene.

Samas tuleb iga olukorda adekvaatselt hinnata ja otsustada, kas oht siseruumides viibides pigem kasvab (nagu näites toodud tsunami korral), võimaldab abi oodata või ajaga hoopis taandub.

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks

Siit lehelt leiad praktilisi nõuandeid, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda.

Eesti riik teeb kõik endast oleneva, et kriise vältida ja vajaduse korral neid lahendada. Ometi ei pruugi abi jõuda inimesteni alati piisavalt kiiresti, sest mõni kriis võib puudutada väga paljusid elanikke, kesta päevi ja isegi nädalaid.

Sinu ja su lähedaste heaolu sõltub suurel määral teie enda valmisolekust, kuni elutähtsad teenused taastatakse või abi saabub.

EU logo Eesti lipp
Siseministeerium ja Riigikantselei
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot | Sain aru