Isikukaitse, maskid ja ümbritsev keskkond

Koroonaviirusesse nakatumise vältimiseks on oluline pesta käsi seebiga, kanda (soovitatavalt meditsiinilist) maski viisil, mis tagab maksimaalse kaitse viiruse vastu ning vahetada maski piisava sagedusega. Üldkasutatavaid ruume tuleb regulaarselt tuulutada ja pindu desinfitseerida.
Kehtivad piirangud

Viiruse leviku tõkestamiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskondliku toimepidevuse tagamiseks on Eestis kehtestatud soovituslikud käitumissuunised ning täitmiseks kohustuslikud piirangud.

kõik täna kehtivad piirangud
Riskitaseme mõõdikud

Põhimõõdikuteks on COVID-19 nakatunute arv ja surmade arv. Lähtudes nendest oleme kas rohelises, kollases, oranžis või punases riskitasemes. Valitsus vaatab riskitaseme üle kord nädalas.

käitumisjuhised eri riskitasemetel

Mida on oluline teada maskidest? 

  • Mask üksi ei ole imerohi viiruse vastu. Maski kandes tuleb järgida ka kõiki teisi ennetusmeetmeid.  

  • Mask peab olema korralikult näo ees nii, et suu ja nina on kaetud. Kui maskil on traat, siis on see maski ülemises servas. Traadi peab vajutama korralikult ümber nina. Maski alumine serv on lõua all. 

  • Mask ei tohi olla niiske. Niiske mask tuleb välja vahetada. 

  • Apteekides müüdava kaitsemaski maksimaalne kandmise aeg on kolm tundi. Seejärel on soovitatav maski vahetada, sest selle pealispind võib viirust edasi kanda. 

  • Kui mask on korra näolt alla või üles tõmmatud või seda on käega korduvalt kohendatud ja katsutud, tuleb mask välja vahetada. 

  • Kasutatud mask tuleb visata kaanega prügikasti või panna kinnisesse kilekotti. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta kuskile vedelema. 

  • Riidemaskid peavad olema õmmeldud mitmekordsest riidest ja neid tuleb vahetada 2-3 tunni järel, sest isetehtud maski materjal niiskub kiirelt. Riidemaski peab pesema vähemalt 60 kraadi juures peale iga kandmist. 

  • Kasutatud riidemaskid tuleb koguda kinnisesse plastkotti või karpi. Kindlasti ei tohi jätta kasutatud maski vedelema. 

Mida on oluline teada käte pesemisest? 

Käte regulaarne pesemine sooja voolava vee all ja seebiga on väga oluline viiruse leviku ja nakatumise vältimiseks:

  • enne töö alustamist;
  • enne kuumtöödeldud või valmistoidu käitlemist;
  • enne ja pärast ühistranspordi kasutamist;
  • pärast koristamist;
  • pärast jäätmete käitlemist;
  • pärast kuumtöötlemata toidu käitlemist või valmistamist;
  • pärast tualeti kasutamist;
  • pärast nina nuuskamist, aevastamist või köhimist;
  • pärast söömist, joomist või suitsetamist;
  • pärast vältimatut kätlemist võõraste inimestega;
  • pärast raha käsitsemist;
  • pärast kokkupuudet väliskeskkonnaga (õues, kaubanduses, töökohal, ühistranspordis jm käimist) ja igapäevaseid olmetegevusi.

Mida peavad koroonaviirusest teadma loomapidajad?

Puuduvad tõendid, et lemmikloomad või muud koduloomad nakatuksid koroonasse või oleksid inimestele nakkusallikad.

Kuigi koroonaviirus levib inimeselt inimesele, tuleb loomadega tegelemisel siiski järgida elementaarseid hügieeninõudeid. Sel moel kaitstakse end bakterite eest, mis võivad kanduda loomalt inimesele (kolibakter, salmonella).Pärast loomadega kokkupuutumist pese käed sooja vee ja seebiga. 

Kui töötad elusloomadega või käitled loomseid saadusi: 

  • Kanna spetsiaalset tööriietust ja -kindaid.  
  • Desinfitseeri vähemalt kord päevas kasutatavaid töövahendeid ja töökohta. 
  • Pärast töö lõpetamist võta kaitseriietus seljast ja pese see puhtaks. 
  • Soovitatav on kõik tööriided, töövahendid ja kaitseriided hoida töökohas ning pesta need kohapeal. 

Mida peab seoses koroonaviiruse levikuga silmas pidama üldventilatsiooniga ruumides?

  • Koroonaviirus ei levi ventilatsioonisüsteemi kaudu, vaid lähikontaktil inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud nähud (eelkõige köha) ja haige inimese kehavedelikega . 

  • Kui koroonasse nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, satuvad õhku viirust sisaldavad piisakesed. Need on üpris rasked ja seetõttu ei kandu õhus kuigi kaugele. Seni teadaolevalt võivad viiruspiisakesed kanduda kuni kahe meetri kaugusele. 

  • Piiskade raskuse tõttu ei ole ka tõenäoline, et need kanduksid pindadelt õhuvooluga edasi. 

  • See, kui kaua viiruspiisakesed pindadel säilivad, sõltub ümbritseva keskkonna õhutemperatuurist ja keskmisest niiskusest. Toatemperatuuril (22–25 kraadi) ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni neli-viis päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suurem suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib.

  • Kontorites, kaubanduspindadel jm üldventilatsiooniga ruumides, kus aknaid tuulutamiseks avada ei saa, tuleb desinfitseerimisvahendiga regulaarselt kõiki pindu puhastada (sh seinu, kuhu inimesed käsi toetavad).

  • Pindadel oleva koroonaviiruse hävitamiseks on tõhus kasutada mikroorganismide vastaseid lahuseid (biotsiide). Üks levinuim neist on etanool. 70% etanooli sisaldusega lahus on piisav, et puhastada pinnad koroonaviiruse saastusest.

Kuidas vältida viiruse levikut kortermajades?

  • Terviseamet soovitab kortermajades uksekäepidemeid, trepikäepidemeid, liftinuppe jne regulaarselt desinfitseerida.  

  • Viirused hävitab selline desinfitseerimisvahend, mille etanoolisisaldus on üle 70%.Trepikodasid tuleks koristada puhta vee ja niiskust imava lapiga, sest tolmu pühkimine kuiva harjaga viirust ei hävita. 

  • Koristamisel kasutada ühekordseid kindaid ning kergesti puhastatavaid tööriideid ja jalanõusid, et kaitsta ennast kasutatavate kemikaalide ja pindadel oleva saastuse eest.
  • Võimalusel võiksid korteriühistud paigaldada sissekäikude ja liftide juurde vahendid käte desinfitseerimiseks. Kindlasti ei tohi aga unustada pärast koju saabumist käsi hoolikalt pesta.

Viimati uuendatud 22.11.2021