Koroonaviiruse ennetamine tervena

Parim kaitse on vaktsineerimine, see kaitseb raskelt haigestumise eest ning vähendab oluliselt nakatumisriski Samuti on oluline pesta sageli käsi, vältida silmade nina ja suu katsumist ning meenutada seda ka lastele. Avalikes kohtades hoia distantsi ja kanna maski.
Kehtivad piirangud

Viiruse leviku tõkestamiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskondliku toimepidevuse tagamiseks on Eestis kehtestatud soovituslikud käitumissuunised ning täitmiseks kohustuslikud piirangud.

kõik täna kehtivad piirangud
Riskitaseme mõõdikud

Põhimõõdikuteks on COVID-19 nakatunute arv ja surmade arv. Lähtudes nendest oleme kas rohelises, kollases, oranžis või punases riskitasemes. Valitsus vaatab riskitaseme üle kord nädalas.

käitumisjuhised eri riskitasemetel

Parim viis viiruse leviku pidurdamiseks on vaktsineerimine

    • Vaktsineerimine on tõenäoliselt ainus toimiv lahendus tavapärase elukorralduse juurde tagasi pöördumiseks. Vaktsineerimine kaitseb raskelt haigestumise eest ning vähendab oluliselt nakatumisriski 

    • Iga vaktsineeritu loeb – nii kaitseme kõige nõrgemaid, kes terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa. Nemad võivad olla meie vanemad, lapsed, sõbrad, tuttavad või lihtsalt tänaval möödujad. Vaktsineerimine on hoolimine. 

    • Vaktsineeritud inimesel on neli korda väiksem tõenäosus koroonaviirusesse nakatuda kui vaktsineerimata inimesel. 

    • Kõik Eestis saada olevad vaktsiinid vähendavad rasket haigestumist ja haiglasse jõudmist: vaktsineerimata inimesel on märkimisväärselt suurem tõenäosus COVIDisse nakatudes haigust raskelt põdeda. 

    • Vaktsineeritul on elu vabam ja mugavam: kui Sul on lõpetatud vaktsineerimiskuur, saad EL digitõendiga lihtsamalt üritustele, kultuuriasutustesse, restorani, spordiklubidesse ja mujale, kus kehtivad piirangud. 

    Reisimine

    • Kuna reisivõimalused on endiselt piiratud ning viiruse levik eri riikides erinev, tuleks reisimise vajadust hoolikalt kaaluda. Eriti puudutab see koroonaviiruse riskigruppi kuulujaid. 

    • Reisile minnes pea meeles, et eri riikides võivad kehtida erisugused piirangud. Täpsemat infot leiad veebilehelt reisitargalt.ee

    • Kui reisid lennukiga, siis arvesta, et kõik lennukiga Eestisse saabujad peavad enne lendu täitma piiriületaja ankeedi ning olema valmis seda lennule minnes esitama. 

    • Kui sa ei ole COVID-19 vastu vaktsineeritud või haigust läbi põdenud, arvesta juba reisile minnes, et reisilt saabudes võib olla vajalik jääda eneseisolatsiooni. Nende riikide nimekirja, kust saabudes pead isolatsiooni jääma, leiad välisministeeriumi veebist.   

    • Isolatsiooniperioodi saad lühendada, tehes kaks koroonatesti: esimese enne või vahetult pärast Eestisse saabumist ja teise mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimest ning mõlema testi tulemus on negatiivne. Isolatsioonis pead sel juhul olema kuni teise testi tulemuse selgumiseni.  

    Riskirühmad

    • Koroonaviiruse riskirühmas on vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed. 

    • Kui kuulud viiruse riskirühma, kaalu hoolega avalikel üritustel osalemist ning võimalusel väldi üritusi, kus ei ole võimalik distantsi hoida.  

    • Ka ühistransporti tuleks võimalusel vältida ning sisseostud teha ajal, mil kauplustes on vähem rahvast.  

    Miks tuleb riskirühmi eriti hoolsalt kaitsta?

    • Koroonahaigus võib kulgeda raskemini üle 60-aastastel või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel, kuna nende organism ja immuunsus võivad olla nõrgemad. 

    • Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, astma ja kroonilised kopsuhaigused. 

    • Koroonaviirus levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkuse kaudu, lähedasel kontaktil haige inimesega. Seetõttu tuleb vanemaealiste ja kroonilisi haigusi põdevate inimestega lähikontakti vältida nii palju kui võimalik 

    Kuidas riskirühmi kaitsta?

    • Enne riskirühma kuuluva inimesega kohtumist tuleb veenduda enda nakkusohutuses ning teha endast olenev ohutuse tagamiseks: kanda maski, hoida distantsi ning puhastada käsi ja pindasid. 

    • Vanavanemate juurde hoiule ei ole soovitav viia ka terveid lapsi, sest kui nad peaksid haigestuma, on vanavanemad suures riskis. 

    • Hoolekandeasutustel tuleb tagada riskirühma kuuluvatele inimestele ohutud võimalused kontaktseks ja mittekontaktseks suhtluseks. 

    • Hoiduda tuleks hooldekodu elanike liikumisest hooldekodude vahel.  

    • Kui võimalik, tuleks eaka hooldekodusse paigutamise asemel eelistada kodus osutatavaid teenuseid, mida pakub elukohajärgne kohalik omavalitsus.   

    Viimati uuendatud 22.11.2021