Vaktsineerimine Eestis

COVID-19 vastu vaktsineerimisega saame liikuda tagasi normaalse elukorralduse suunas. Vaktsineerimine on 2023. aastal tasuta kõigile Eestis elavatele või ajutiselt viibivatele inimestele. Tasuta vaktsineerimist võimaldatakse kõigile, kel see on tervishoiutöötaja hinnangul terviseriskide või epidemioloogilise olukorra tõttu vajalik. Vaktsineerimine on vabatahtlik.
Käitumisjuhised

Viiruse leviku tõkestamiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskondliku toimepidevuse tagamiseks tuleb täita kehtivaid käitumisjuhiseid. 

Vaata juhiseid
Riskitaseme mõõdikud

Põhimõõdikuteks on COVID-19 nakatunute arv ja hospitaliseeritute arv. Lähtudes nendest oleme kas rohelises, kollases, oranžis või punases riskitasemes. Valitsus vaatab riskitaseme üle kord nädalas.

riskitase

Kes saavad vaktsineerida?

  • COVID-19 vastu oodatakse vaktsineerima kõiki Eesti elanikke alates 5. eluaastast. 

  • Vaktsineerimine on kõigile tasuta. 

  • Kõigil täiskasvanutel, kes on läbinud esmase vaktsiinikuuri (Astra Zeneca, Moderna ja Pfizeri puhul on manustatud kaks vaktsiinidoosi, Jansseni puhul üks ja läbipõdemisega koos üks doos), tuleks teha ka kolmas ehk tõhustusdoos. 

  • Teist tõhustusdoosi (neljandat doosi) soovitab immunoprofülaktika ekspertkomisjon riskirühmadele vähemalt kuue kuu möödumisel viimasest doosist või COVID-19 haiguse põdemisest. Riskirühmade loetelu.  

  • Kolmandat tõhustusdoosi (viiendat doosi) soovitab immunoprofülaktika ekspertkomisjon üle 80aastastele inimestele ja kui arst peab vajalikuks, ka riskirühmadele vähemalt kuue kuu möödumisel viimasest doosist või COVID-19 haiguse põdemisest. Riskirühmade loetelu

  • Esmase vaktsiinikuuri järel väljastatav tõend kehtib 9 kuud. Pärast tõhustusdoosiga vaktsineerimist kehtib tõend tähtajatult sõltumata saadud tõhustusdooside arvust. 

  • Vaktsineerimine lükatakse ajutiselt edasi, kui sul on parajasti kõrge palavik, põed hetkel COVID-19 haigust või oled olnud lähikontaktne. 

Eesti võimaldab tasuta COVID-19 vastast vaktsineerimist ka välisriigi kodanikele. Välisriigi kodanike vaktsineerimine toimub sarnaselt Eesti elanikega, see on neile tasuta ning toimub samades vaktsineerimiskohtades.

Vaktsineerimiseks soovitame pöörduda suuremate vaktsineerimis- ja arstikeskuste poole. Vaata täpsemalt: vaktsineeri.ee.

  • Kui välisriik võimaldab Eesti kodanikele vaktsineerimist, saad end seal vaktsineerida. Samuti saad end vaktsineerida Eestis.  

  • Kui oled saanud esimese vaktsiinidoosi välisriigis ja soovid teise doosi saada Eestis, pead võtma välisriigis esimese vaktsineerimise kohta tõendi ja broneerima teise aja Eestis.  

  • Välisriigis lõpetatud vaktsineerimise kohta saad tõendi asutusest, kus sind vaktsineeriti. 

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab täiskasvanud inimestel, kes on COVID-19 läbi põdenud või haiguse läbi põdenud ja vaktsineeritud, teha tõhustusdoos viis kuud pärast viimast vaktsiinidoosi või läbipõdemist.

Tõhustusdoosi peaksid viis kuud pärast läbipõdemist tegema, kui:

  • oled koroona läbi põdenud, aga ei ole veel vaktsineeritud;
  • haigestusid koroonasse rohkem kui kaks nädalat pärast esmase vaktsineerimiskuuri alustamist;
  • haigestusid koroonasse pärast vaktsiinikuuri lõpetamist.

Kui oled koroona läbi põdenud ja seejärel vaktsineeritud (või haigestusid vähem kui kaks nädalat pärast esmast vaktsiinidoosi), peaksid tõhustusdoosi tegema viis kuud pärast viimase vaktsiinidoosi saamist.

Tõhustusdoosi soovituslikku aega aitab arvestada koroonakaitse kalkulaator: vaktsineeri.ee.

Kuidas saada vaktsineerima?

Broneeri aeg

  • Vaktsineerimise aja saad broneerida: 
    - digiregistratuuris www.digiregistratuur.ee   
    -  raviasutuse registratuuri helistades 
    -  apteegis vaktsineerimiseks lehel www.vaktsineeriapteegis.ee  
  • Vali sobiv vaktsiin ja broneeri aeg. 
  • Pane mask ette, võta kaasa isikut tõendav dokument ja mine täpselt õigeks ajaks vaktsineerima. Teavita, kui sa ei saa vaktsineerima minna.  
  • Saa süst, soovi korral lase see kanda vaktsineerimispassi ja oota 15 minutit tervishoiutöötaja järelevalve all. 
  • Enamike vaktsiinide puhul pead saama kaks doosi. Lepi vaktsineerijaga kokku teise süsti tegemise aeg. 
  • Kui nakatud koroonasse, ära mine teist süsti saama ning teavita sellest.

Mine lihtsalt kohale

  • Üle Eesti on avatud vaktsineerimiskeskused ja mobiilsed vaktsineerimispunktid, kuhu saad minna ka eelregistreerimata.  Endale lähima vaktsineerimispunkti leiad siit: https://vaktsineeri.ee/covid-19/vaktsineerimispunktid/. 
  • Infot kiirvaktsineerimiste kohta annab infotelefon 1247. 
  • Võta kaasa isikut tõendav dokument ja pöördu saabudes registratuuri, et registreerida oma kohalolek, misjärel suunatakse sind vaktsineerimissaali. 
  • Saa süst, soovi korral lase see kanda vaktsineerimispassi ja oota 15 minutit tervishoiutöötaja järelevalve all.  
  • Enamike vaktsiinide puhul pead saama kaks doosi. Lepi vaktsineerijaga kokku teise süsti tegemise aeg.  
  • Kui nakatud koroonasse, ära mine teist süsti saama ning teavita sellest. 

Kutsu vaktsiinikiirabi enda juurde

  • Vaktsiinibussi saad kutsuda vähemalt 10-liikmelisele grupile, kes soovivad end vaktsineerida.  
  • Vaktsineerijad tulevad kohale, olgu selleks töökoht, korteriühistu, spordiklubi, sõpruskond vmt.  
  • Esialgu pakutakse teenust vaid Tallinna piires, ent huvi korral võidakse teenusepakkumist laiendada.  
  • Tellimuse esitamiseks saada kiri e-posti aadressile [email protected]. Lisaks asukohale kirjuta inimeste arv ja kõikide isikukoodid.  
  • Kõikidel vaktsineerida soovijatel peab olema kaasas isikut tõendav dokument.  

Millal võin teha kolmanda, neljanda, viienda doosi ehk esimese, teise, kolmanda tõhustusdoosi?

Kolmas doos ehk esimene tõhustusdoos

  • COVID-19 vaktsiini esimene tõhustusdoos on kolmas kaitsesüst, mis tuleks immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel teha täiskasvanud inimestel siis, kui vaktsineerimiskuurist on AstraZeneca, Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiinide puhul möödunud kolm kuud ning Jansseni vaktsiini puhul kaks kuud.
  • Tõhustusdoos on eriti vajalik üle 65-aastastele, krooniliste haigustega inimestele ja neile, kellel oma töö tõttu on risk nakatuda koroonaviirusega nagu näiteks tervishoiu-, sotsiaal- ja haridustöötajad.
  • Tõhustusdoosiks kasutatakse Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty või Moderna vaktsiini Spikevax sõltumata sellest, millise Eestis kasutatava vaktsiiniga on tehtud eelnev vaktsineerimiskuur.

Neljas doos ehk teine tõhustusdoos

  • COVID-19 vaktsiini teine tõhustusdoos on neljas kaitsesüst, mis tuleks immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel teha riskirühmadele: üle 60-aastased inimesed ja üle 12-aastased inimesed, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt. 
  • Teine tõhustusdoos tuleks teha vähemalt kuue kuu möödumisel viimasest vaktsiinidoosist või COVID-19 haiguse põdemisest. 
  • Teiseks tõhustusdoosiks kasutatakse monovalentseid mRNA vaktsiine (Pfizer/BioNTech Comirnaty või Moderna Spikevax). Juhul, kui inimesel on tekkinud eelnevate vaktsineerimiste käigus tõsised kõrvalmõjud mRNA põhistele COVID-19 vaktsiinidele, võib arsti otsusel kasutada tõhustusdoosiks ka Nuvaxovidi vaktsiini.

Viies doos ehk kolmas tõhustusdoos

  • COVID-19 vaktsiini kolmas tõhustusdoos on viies kaitsesüst, mis tuleks immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel teha riskirühmadele: üle 80-aastased inimesed ja üle 18-aastased COVID-19 riskirühma kuululuvad inimesed, kui arst peab seda vajalikuks. 
  • Kolmas tõhustusdoos tuleks teha vähemalt kuue kuu möödumisel viimasest vaktsiinidoosist või COVID-19 haiguse põdemisest. 
  • Kolmandaks tõhustusdoosiks on soovitatava kasutada omikroni alamtüvede BA.4-5 vastu kohandatud vaktsiini (Corminaty Original / Omicron BA.4-5).

Kas ja millal pean tõhustusdoosi tegema?

Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel tuleks täiskasvanutel (18+) täiendav süst teha, kui vaktsineerimiskuurist on AstraZeneca, Pfizer/BioNTechi (Comirnaty) ja Moderna vaktsiinide puhul möödunud kolm kuud ning Jansseni vaktsiini puhul kaks kuud. Kontrolli patsiendiportaalist digilugu.ee, millal on sul õige aeg tõhustusdoosi tegema minna ning broneeri aeg või mine lihtsalt kohale mõnda vaktsineerimispunkti, kus saab end vaktsineerida eelnevalt registreerimata.

Immuunpuudulikkusega inimestele tähendab tõhustusdoos neljandat kaitsesüsti. Tõhustusdoosi vajalikkuse osas peaksid immuunpuudulikud inimesed pidama nõu oma immunoloogiga.

Tõhustusdoosideks kasutatakse Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty või Moderna vaktsiini Spikevax sõltumata sellest, millise Eestis kasutatava vaktsiiniga on eelnev vaktsineerimiskuur läbitud. Erandjuhtudel (näiteks allergiline reaktsioon mRNA vaktsiinile) võib vaktsineerija kasutada tõhustusdoosiks ka Jansseni vaktsiini. Tõhustusdoosist tekib maksimaalne kaitse kahe nädala jooksul pärast süsti saamist

Täiendava doosi saanutele (sh lisadoos ja tõhustusdoos) kehtivad samad õigused mis vaktsineerimiskuuri läbinud inimestele. Eestis kehtib tõend aasta peale nn kolmandat süsti. Loe COVIDi tõendite loomisest peale täiendavat doosi.

  • Immuunpuudulikkusega inimestele tähendab tõhustusdoos neljandat kaitsesüsti, mida tasub teha, kui COVID-19 vaktsiini lisa- ehk kolmandast doosist on möödas vähemalt pool aastat
  • Immuunpuudulikkusega patsiendid, kes on COVID-19 läbi põdenud, peaksid tõhustudoosi vajalikkuse osas eelnevalt nõu pidama oma immunoloogiga.

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab täiskasvanud inimestel, kes on  COVID-19 läbi põdenud või haiguse läbi põdenud ja vaktsineeritud, teha tõhustusdoosi viis kuud pärast viimast vaktsiinidoosi või läbipõdemist.

Tõhustusdoosi peaksid viis kuud pärast läbipõdemist tegema, kui:

  • oled koroona läbi põdenud, aga ei ole veel vaktsineeritud; 
  • haigestusid koroonasse rohkem kui kaks nädalat pärast esmase vaktsineerimiskuuri alustamist;
  • haigestusid koroonasse pärast vaktsiinikuuri lõpetamist.

Kui oled koroona läbi põdenud ja seejärel vaktsineeritud (või haigestusid vähem kui kaks nädalat pärast esmast vaktsiinidoosi), peaksid tõhustusdoosi tegema viis kuud pärast viimase  vaktsiinidoosi saamist. 

Tõhustusdoosi soovituslikku aega aitab arvestada koroonakaitse kalkulaator

  • kõik üle 80aastased inimesed, kuna neil on immuunvastus vaktsineerimisel madalam ja suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt;
  • 60-79aastased, kui viiruse levik elanikkonnas hakkab tõusma;
  • üle 12-aastased, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt;
  • ööpäevaringse üldhooldusteenuse, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja kogukonnas elamise teenuse saajaid, sest nad satuvad tihedamini omavahel lähikontakti ja nende seas on üldjuhul rohkem kõrge ea või tervise tõttu riskirühma kuuluvaid inimesi;
  • hooldekodude töötajad ning tervishoiutöötajad, kes hooldekodu elanike ja patsientidega vahetult kokku puutuvad.

Kolmanda tõhustusdoosiga (viienda doosiga) vaktsineerimist soovitab immunoprofülaktika ekspertkomisjon kõigile üle  80-aastastele ja selleks on soovituslik kasutada omikroni alamtüvede BA.4-5 vastu kohandatud vaktsiini. Sama vaktsiiniga revaktsineerimise soovituse said ekspertkomisjonilt ka üle 18-aastased COVID-19 riskirühma kuuluvad inimesed, kui seda peab arst vajalikuks. Kolmas tõhustusdoos on otstarbekas, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest või teisest tõhustusdoosist on möödunud vähemalt 6 kuud.

5-11aastaste laste vaktsineerimine

Alates 2021. aasta detsembri keskpaigast saab koroonaviiruse vastu vaktsineerida ka 5-11-aastaseid lapsi. Vaktsineerimiseks kasutatakse Pfizer/BioNTechi Comirnaty vaktsiini väiksema doosina. 

Lisainfo

  • Vastused laste vaktsineerimist puudutavatele korduma kippuvatele küsimustele: 10 küsimust ja vastust
  • Vaktsiinide infolehed leiab Ravimiameti veebist
  • Nõu saab ka perearsti nõuandeliinilt 1220 ja riigiinfo telefonilt 1247

Kuigi lastel on väike võimalus jääda COVID-19 tõttu raskelt haigeks, võivad nad siiski:

  • nakatuda COVID-19 haigust tekitava viirusega
  • põdeda COVID-19 haigust raskelt
  • saada nii lühi- kui pikaajalisi komplikatsioone
  • levitada COVID-19 haigust teistele

Vaktsineeritud lapsed saavad turvaliselt käia lasteaias, koolis ja huviringides.

  • Alates 2021. aasta detsembri keskpaigast saab koroonaviiruse vastu vaktsineerida ka 5-11aastaseid lapsi. Vaktsineerimine on tasuta.
  • 5-11aastaste laste vaktsineerimiseks on heaks kiidetud Pfizer/BioNTechi Comirnaty vaktsiin, mida manustatakse lastele täiskasvanutega võrreldes väiksemas koguses (10 µg 30 µg asemel) ja kahe doosina. Vaktsiini teine doos tuleb teha kuus nädalat pärast esimest. Laste vaktsineerimiseks ei kasutata noorukite (12-17) ja täiskasvanutega täpselt sama Pfizeri vaktsiini, vaid tegemist on eraldi selle vanuserühma jaoks pakendatud vaktsiiniga.
  • COVID-19 haiguse läbipõdenud lapsi soovitavad Eesti eksperdid vaktsineerida sarnaselt täiskasvanutele ühe doosiga kuue kuu möödumisel tervenemisest: loe ekspertide soovitusi
  • Vaktsineerimisaegu saab broneerima hakata, kui esimesed vaktsiinid on Eestisse jõudnud ning perearstikeskustesse ja haiglatesse laiali saadetud.
  • Eestis vaktsineeritakse 5-11-aastaseid lapsi COVID-19 vastu perearstide juures ning haiglate vaktsineerimiskabinettides.
  • Lapse vaktsineerimiseks saab lapsevanem aja broneerida lapse perearsti kaudu.
  • Kui lapse perearst on liitunud digiregistratuuriga või soovid vaktsineerida haigla vaktsineerimiskeskuses, saad lapsele aja broneerida digiregistratuuris.
  • Otsuse last vaktsineerida teevad laps ja lapsevanem(ad) ühiselt.
  • Hooldusõiguslikud vanemad peavad jõudma lapse vaktsineerimise suhtes ühisele otsusele.
  • Kui lapsevanem pöördub lapse vaktsineerimiseks pere- või lastearsti vastuvõtule või vaktsineerimiskeskusesse, siis temalt täiendavat kirjalikku nõusolekut ei küsita.
  • Vähemalt 15 minutit pärast vaktsineerimist peab laps olema vaktsineerimiskohas tervishoiutöötaja jälgimise all.
  • COVID-19 vaktsiini kõrvaltoimed on lastel sarnased täiskasvanutega: levinuimad on süstekoha reaktsioonid nagu valu, turse, punetus ning üldised reaktsioonid nagu palavik, lihase-liigesevalu, üldine haiglane enesetunne ja lümfisõlmede suurenemine, mis mööduvad mõne päevaga.
  • Häirivate vaktsineerimisjärgsete kõrvaltoimete tekkimisel tuleb ühendust võtta oma perearsti või perearsti infotelefoniga 1220.

Vaktsineerimine ei ole kohustuslik 

  • Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik. 

  • COVID-19 vastane vaktsineerimine on soovitatav, sest iga vaktsineeritu annab panuse olukorra normaliseerumisse ning sarnaselt teistele vaktsineerimistele võimaldab kaitsta ka neid, kes ise vaktsineerida ei saa. Vaktsineerimine on hoolimine!

Vaktsineerimise tõendamine

Kui olen Eestis vaktsineeritud

Kui oled Eestis vaktsineeritud, saad EL digitaalse vaktsineerimistõendi alla laadida patsiendiportaalis digilugu.ee (EL digitaalsed COVID tõendid). 

Oma vaktsineeritust saad tõendada ka paberkandjal immuniseerimispassiga, mille annab soovi korral tervishoiuteenuse osutaja .  

Kui olen välismaal vaktsineeritud

Inimesed, kes on vaktsineeritud välismaal, saavad oma vaktsineeritust tõestada, esitades digitaalse või trükitud immuniseerimispassi või välisriigi andmebaasi väljatrüki. Teises riigis vaktsineerimist tõendav dokument peab sisaldama järgmist teavet:  

  • haigus, mille vastu vaktsineeriti  
  • vaktsineerimise kuupäev 
  • vaktsiini nimi 
  • vaktsiinidooside arv 
  • tõendi väljastaja andmed.  

Viimati uuendatud 14.02.2023