Suundu sisuosa juurde
Juhtum elust enesest

Kriisiks valmistumine on Soomaal elu iseenesestmõistetav osa

Üleujutus Soomaal. Foto Marko Saarm/Scanpix.
Üleujutus Soomaal. Foto Marko Saarm/Scanpix.

Viljandi- ja Pärnumaa piiril asuva Soomaa rahvuspargi elanikud tajuvad kriisi kord aastas, kui varakevadel saabub üleujutus – mõnikord tagasihoidlikult, teinekord rekordiliselt kõrge veetasemega. Sealsed elanikud on üleujutusega põlvest põlve arvestama pidanud ning on valmis pikemaks isolatsiooniks, elektri ja side katkemiseks.

Soomaal 40 aastat elanud Indrek Hein kirjeldab oma argipäeva kui pidevat valmisolekut ettearvamatusteks, kuid ei kurda, sest ta on sellega harjunud – seda loodusega harmoonias elamine tähendavatki. Teda ei muserda situatsioon, mis põlisele linnaelanikule võib kõlada ekstreemne kriisiolukorrana. Nädal-poolteist elektrita elamist ei ole Indrekule kuigi suur probleem, sest miski ei jää tegemata. „Muidugi on mugav, kui majas on elekter, aga kui see ära kaob, pole hullu. Siin maal on see ju tavaline.“

Pidev valmisolek tähendab seda, et Indrekul on kodus alati vähemalt kolme nädala toit, patareidel töötav raadio, autos piisavalt bensiini ootamatuteks sõitudeks ning parajalt suur varu tikke, küünlaid ja patareisid. Elektrigeneraatorit ei ole Indrek omale hankinud, sest ajutiselt elektrita elamisega on ta harjunud. Tal on lihtne kauakestva akuga mobiiltelefon ja isegi kui aku tühjaks saab, ei tunne Indrek side katkemise pärast hirmu.

Selge see, et kõik inimesed ei saa ega taha elada Indreku eeskujul. Ootused igapäevaste sidevahendite olemasolule ning tuginemine elektrile, maagaasile ja ühisveevärgisüsteemidele on igati õigustatud. Aga kriisiolukordadeks valmisolek on vajalik, et ootamatult mitte hätta jääda.

Selleks, et ootamatutes olukordades hakkama saada, tuleb lihtsalt natukene ette mõelda ja planeerida. Võta omale aega, et viia end kurssi erinevate võimalike kriisiolukordadega, mis sind tabada võivad, ja vastavate käitumisjuhistega. Mõtle läbi, kuidas üks või teine kriisiolukord sind, sinu peret ja lähedasi mõjutada võib, ning määrake ühiselt kindlaks käitumisjuhised ja rollid. Arutage koos perega läbi, kuhu saate ohu korral ajutiselt minna (naabrid, sõbrad, sugulased, maale, suvilasse). Kõik pereliikmed võiksid teada, kuidas vesi või gaas kinni keerata ja elekter välja lülitada. Veendu, et kõik pereliikmed teavad, kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna, näiteks, mida tuleks kodust lahkudes kaasa võtta või millised peaksid olema kodused varud. End ja oma peret saad kaitsta kõige paremini siis, kui valmistud kriisiolukordadeks ette, sest oma pere vajadusi ja võimalusi teate kõige paremini just ise.

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks

Siit lehelt leiad praktilisi nõuandeid, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda.

Eesti riik teeb kõik endast oleneva, et kriise vältida ja vajaduse korral neid lahendada. Ometi ei pruugi abi jõuda inimesteni alati piisavalt kiiresti, sest mõni kriis võib puudutada väga paljusid elanikke, kesta päevi ja isegi nädalaid.

Sinu ja su lähedaste heaolu sõltub suurel määral teie enda valmisolekust, kuni elutähtsad teenused taastatakse või abi saabub.

EU logo Eesti lipp
Siseministeerium ja Riigikantselei
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot | Sain aru