Eesti-Vene maanteepiiripunktide sulgemine

Valitsus otsustas, et Eesti ja Venemaa vahelise maanteepiiri ületamine peatatakse 1. detsembril. Piiriületus peatatakse kõigis Eesti-Vene maanteepiiri punktides: Narva-1, Narva-2, Koidulas, Luhamaal ja Saatses. Kuue kuu pärast hindab valitsus, kas riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks kehtestatud piirangut on vaja muuta.

Pane tähele!

  • Kui viibid praegu Venemaal ja kasutad oma tagasiteeks maismaapiiripunkte, planeeri naasmine juba lähinädalateks. Kui piiripunktid suletakse, muutub Eestisse naasmine oluliselt keerulisemaks ja ajamahukamaks või kaob võimalus maismaad pidi Eestisse tagasi tulla üldse. 

  • Kui sul on plaanis lähiajal Venemaale reisida, kaalu oma otsust väga hoolikalt ja võimalusel jäta reis ära. 

Alusdokumendid

VVk_SK_piiriuletuse peatamine_20.11.2026.pdf | 352.54 KB | pdf
Vabariigi Valitsuse korralduse seletuskiri

Eesti-Vene maanteepiiripunktide sulgemine

Piiripunktide sulgemise ja suletuks jäämise kestuse otsustab siseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus eeldatavasti 2026. aasta novembri jooksul. 

Praegu on piiripunktid avatud ning liikumine toimub kehtiva korra alusel, vaata lisainfot siit: https://www.politsei.ee/et/eesti-vene-piiri-ueletamise-kord. Kui valitsus otsustab kõik Eesti-Vene maanteepiiripunktid sulgeda, muutub maismaad pidi  Eestisse naasmine oluliselt keerulisemaks ja ajamahukamaks või kaob võimalus maismaad pidi Eestisse tagasi tulla üldse. 

Piiripunktides on voldikväravad, mille sulgemisega peatatakse piiriületused. Ligipääsu sulgemiseks piiripunktide territooriumile paigaldatakse aiad.

Piiriületus peatub kõigis nimetatud piiripunktides. Politsei- ja piirivalveamet tagab piiripunktide valve. 

Saame seda vaadata Soome näitel. Kui soomlased panid oma piiripunktid Venemaaga 2023. aasta sügisel kinni, kolis aktiivne piiriliiklus lähiriikidesse, kus piirid olid endiselt avatud. Soome otsus avaldas mõju Eesti piiriliiklusele: 2023. aastal ületas Eesti-Vene maismaapiiri veidi üle 7000 Soome kodaniku, 2024. aastal oli Soome kodanike piiriületusi ligi kümme korda rohkem ehk pea 65 700.

 Suure tõenäosusega piiriületajate hulk Lätis või Leedus pärast Eesti-Venemaa maismaapiiri sulgemist kasvab. Kui palju, seda näitab aeg ning see sõltub reisijate enda suutlikkusest ja soovist harjuda ümber uue korraga.

Piiripunktide sulgemise otsustab Vabariigi Valitsus. Praegu valmistutakse erinevateks stsenaariumiteks.  Kui sinu  liikumisplaanid sõltuvad Eesti-Vene maismaapiirist, tasub arvestada võimalike muudatustega ning mitte jätta piiriületust viimasele hetkele

Piiriületus enne ja pärast piiripunktide sulgemist

Mistahes riiki reisimisel palume sõlmida reisikindlustus, mis aitab erakorralistel juhtudel, nt meditsiinilise transpordi vajadusel. Enne Venemaale reisimist tuleb isikul uurida, milline kindlustusfirma on valmis kindlustama reisi Venemaale. Kui inimesel reisikindlustust ei ole, siis on kõik kulud tema kanda. 

Praegu on piiripunktid avatud ning liikumine toimub kehtiva korra alusel, vaata lisainfot siit: https://www.politsei.ee/et/eesti-vene-piiri-ueletamise-kord . Kui valitsus otsustab kõik Eesti-Vene maanteepiiripunktid sulgeda, muutub maismaad pidi  Eestisse naasmine oluliselt keerulisemaks ja ajamahukamaks või kaob võimalus maismaad pidi Eestisse tagasi tulla üldse. 

Edaspidi tuleb iseseisvalt või reisibüroo vahendusel otsida alternatiivseid marsruute Venemaale sisenemiseks: teiste riikide Venemaa suunal avatud maismaapiiripunktide kaudu või kasutades toimivaid lennuühendusi ümberistumisega kolmandas riigis. 

Piir suletakse kõigile inimestele sõltumata kavandatava piiriületuse suunast, põhjusest ja piiri ületada sooviva inimese staatusest. 

Kui Eesti kodanik või Eesti elanik ei ole 1. detsembriks 2026 Eestisse tagasi tulnud ja soovib pärast seda kuupäeva Eestisse naasta või Venemaale reisida, peab ta iseseisvalt või reisibüroo vahendusel leidma alternatiivseid marsruute Venemaale sisenemiseks ja sealt lahkumiseks. 

Sobivad võimalused saab leida teiste riikide Venemaa suunal avatud maismaapiiripunktide kaudu või kasutades toimivaid lennuühendusi ümberistumisega kolmandas riigis. 

Sel juhul tuleb iseseisvalt või reisibüroo vahendusel otsida alternatiivseid marsruute Venemaale sisenemiseks: teiste riikide Venemaa suunal avatud maismaapiiripunktide kaudu või kasutades toimivaid lennuühendusi ümberistumisega kolmandas riigis. 

Igaüks hindab oma võimalusi ja vajadusi Venemaale reisimiseks ja langetab otsuse iseseisvalt. Välisministeerium soovitab kõigile tungivalt Venemaale reisimist täielikult vältida.

Piiripunktide sulgemise ja erandid otsustab Vabariigi Valitsus. Erandite puudumisel peab igaüksüks iseseisvalt või reisibüroo vahendusel leidma alternatiivseid marsruute Venemaalt lahkumiseks või sinna sisenemiseks. 

Eestis elamisloa alusel elavad inimesed, kellel ei ole Eesti kodakondsust ja kes otsustavad jääda pärast piiripunktide sulgemist Venemaale, peavad samamoodi kas ise või reisibüroo vahendusel leidma endale alternatiivseid marsruute Venemaalt Eestisse naasmiseks. 

Konsulaarabi osutatakse pärast piiripunktide sulgemist samadel alustel nagu alates 5. maist 2022, kui suleti Eesti peakonsulaat Peterburis ja Pihkva esindus.

Tuleb arvestada, et juba praegu on konsulaarabi andmine piiratud, sest seda on võimalik saada ainult Eesti Suursaatkonnast Moskvas. 

Eesti-Vene topeltkodanikke käsitleb Venemaa Föderatsioon Venemaal kui Vene kodanikke ning Eesti võimalus neile konsulaarabi osutada on sisuliselt võimatu.

Elamisload, viisad

Neil tuleb kahjuks arvestada alternatiivse tee leidmisega. Uus kord ei hakka kehtima üleöö, inimestele jääb aega ettevalmistusteks.

Välisriigis viibiv välismaalane saab tellida elamisloakaardi lähimasse Eesti välisesindusse. Samuti saab esitada PPA-le avalduse dokumendi väljastuskoha muutmiseks. Näiteks kui elamisloakaart on esmalt tellitud kättesaamiseks Põlvasse, saab inimene esitada taotluse selle ümber suunamiseks endale sobivasse väljastuskohta. Lisainfot leiab siit: Kättesaamine - Elamisloakaardi taotlemine täiskasvanule

Ei, see ei ole võimalik. Eestisse saab siseneda alates kuupäevast, mis on viisale märgitud. 

Lapsed, pered

Piiri sulgemine ei muuda iseenesest vanemate õigusi ja kohustusi lapse suhtes ega tühista vanemate kokkuleppeid või kohtu määratud suhtluskorda. Küll aga võib piiri sulgemine muuta senise suhtluskorra praktilise täitmise ajutiselt võimatuks. Sellises olukorras tuleks vanematel lähtuda esmajärjekorras lapse huvidest ning leppida võimaluse korral kokku ajutine lahendus suhtlemiseks näiteks video- või telefonikõnedes. Vanem, kelle kohtumist lapsega takistab piiri sulgemine, ei tohiks nõuda lapse tema juurde viimist iga hinnaga nt naaberriikide piiripunktide kaudu - esmatähtis on lapse heaolu ja turvalisus.

Piiri sulgemine võib muuta lapse Eestis elava vanema või hooldaja sisuliselt lapse ainuhooldajaks, millega võib kaasneda vajadus korraldada ümber töö- ja pereelu ning leida abilisi lapsehoidmiseks. Lahenduseks võib olla kaasata lapse hooldamisse inimesi oma lähiringist. Kui see ei ole võimalik, tuleks ühendust võtta kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga, kes aitab lahendusi leida.

Kui lapse vanem või lapse eest tavaliselt hoolitsev inimene ei saa piiri sulgemise tõttu Eestisse tagasi pöörduda ning lapse hooldamine ei ole seetõttu tavapärasel viisil võimalik, tuleb esmalt püüda korraldada, et last hooldaks lapsele tuttav ja turvaline täiskasvanu. Kui see ei ole võimalik või lapse turvalisus või heaolu on ohus, tuleb ühendust võtta lapse viibimiskoha kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga või lasteabiga telefonil 116 111. Vahetu ohu korral tuleb helistada 112.

Alaealine laps tuleb enne piiri sulgemist Venemaalt Eestisse tuua, kui tema vanem(ad) või kodu on Eestis. 

Pärast piiripunktide sulgemist tuleb iseseisvalt või reisibüroo vahendusel otsida alternatiivseid marsruute Venemaale sisenemiseks: teiste riikide Venemaa suunal avatud maismaapiiripunktide kaudu või kasutades toimivaid lennuühendusi ümberistumisega kolmandas riigis. 

  • Lasteabi telefoninumbril 116 111: nõu kõigis lapse heaolu puudutavates teemades, sh vanemluse ja peresuhetega seonduvalt. Kõnedele vastatakse ööpäevaringselt eesti, vene ja inglise keeles. Ühendust saab võtta ka veebivestlusena. 
  • Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja: nõu, abi ja tugiteenused.
  • Tarkvanem.ee: eesti- ja venekeelne abimaterjal lapsega muutustest rääkimiseks, tema emotsioonidega toimetulekuks ja vanemana enda heaolu hoidmiseks.
  • Ohvriabi emotsionaalse toe telefon 116 123: tugi tugeva emotsionaalse pinge, ärevuse, muremõtete korral. Helistada saab iga päev kella kümnest hommikul südaööni, helistajaga suheldakse eesti, vene ja inglise keeles. 
  • Rääkige lapsega rahulikult ja eakohaselt eesootavatest või toimunud muutustest, selgitage, mis muutub lapse igapäevaelus. Sisendage lapsele kindlustunnet, et seesugune asjade, et teisele poole piiri jäänud inimesed ei kao tema elust. Looge koos uus plaan näiteks kindlatele aegadele videokõnede planeerimisega.
  • Vältige olukorda, kus laps peab valima pooli, vahendama vanemate suhtlust või tundma süüd, kui soovib suhelda Venemaal elava vanema või teiste lähedastega. Võimaldage suhete hoidmist inimestega, kellega laps oli varem harjunud suhtlema.
  • Jälgige lapse reaktsioone ja võimalikke muutusi käitumises, et varakult märgata, kui muutunud olukord mõjutab tugevalt ja järjepidevalt tema heaolu ja igapäevast toimetulekut. Vajadusel saab kiiret nõu ja abi lasteabist telefonil 116 111.
  • Kaasake oma tugivõrgustik Eestis, et teie ja lapse ümber oleks turvaline ruum muutustega kohanemiseks.

Sotsiaalvaldkond, sotsiaalteenused ja -toetused

Piiri täielik sulgemine võib kaasa tuua üksikuid häireid tervishoiu- ja hoolekandeasutustele juhtudel, kus Venemaal elavad tervishoiutöötajad ei pääse enam Eestisse tööle. Valdavalt on asutused võimaliku piiri sulgemisega juba eelnevalt arvestanud ja alternatiivsed lahendused leidnud. 

Mõningal määral võib suureneda tervishoiuasutuste töökoormus nende inimeste näol, kes seni kasutasid Venemaa tervishoiuteenuseid.

Ravimeid Venemaalt pärast Ukraina sõja algust enam ei impordita ning eksport Eestist Venemaale on minimaalne. Üksikud erilubade alusel liikunud ravimid ei ole kriitilise tähtsusega. 

Eesti-Vene piiri sulgemine ei muuda Eestis elava inimese õigust sotsiaalteenustele ega -toetustele. 

Õigus sotsiaalabile sõltub konkreetse teenuse või toetuse tingimustest, eelkõige inimese elukohast ja abivajadusest. Kui inimene elab seaduslikult Eestis ja tema elukoht on siin, tagab inimesele vajalikud teenused elukohajärgne kohalik omavalitsus. Kui elukohta ei ole võimalik kindlaks määrata, saab vältimatut sotsiaalabi taotleda ka inimene, kes abi vajamise ajal omavalitsuse territooriumil viibib.

 Piiri sulgemine ei mõjuta ka riiklike teenuste, toetuste ja pensioni saamist. 

Piiri sulgemisel võib olla mõju inimestele, kes on käinud Venemaal teenuseid saamas omal soovil, nt nende eest tasudes. Piiri sulgemine ei mõjuta inimese õigust teenuseid saada, kuid piiriülene liikumine ja teenuste saamine Venemaal võib muutuda keeruliseks või võimatuks.  

Näited:

  • Inimene elab Eestis, kuid tal on Venemaa pass või hall pass: piiri sulgemine tema sotsiaalseid õigusi ei muuda.
  • Eesti riigi kodanik elab Venemaal, kuid on seni saanud või ostnud teenuseid Eestis: Eesti kodakondsusest tulenevad õigused ei kao, kuid piiri sulgemine võib muuta teenuse füüsilise kasutamise võimatuks. Piiri sulgemine ei mõjuta aga pensionide jm pangakontole kantavate toetuste saamist, samuti kaugteenuste osutamist.  
  • Inimene elab Eestis, kuid on seni saanud või ostnud teenuseid Venemaal: piiri sulgemine võib katkestada tema senise teenuse kasutamise võimaluse, kuid see ei mõjuta inimese õigusi Eestis. Kui inimesel on õigus saada Eestis pakutavaid teenuseid ja toetusi, säilib tal see võimalus ning ta saab sõltuvalt olukorrast pöörduda kas oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse või riigiasutuse poole. See kehtib ka olukorras, kus nt Venemaal saadud teenuse vm abi katkemise tõttu on tekkinud inimesel abivajadus. Sellisel juhul hindab kohalik omavalitsus inimese abivajadust ja abi osutatakse lähtudes konkreetsest olukorrast. Kui inimene on Venemaal saanud või ostnud teenuseid, millele tal Eestis põhimõttelist õigust pole, ei teki see õigus ka piiri sulgemisega.  
  • Inimene on Eestis ja vajab vältimatut sotsiaalabi: KOV peab tagama vältimatu abi (toit, riietus ja ajutine peavari) kriitilises olukorras inimesele ning see ei sõltu kodakondsust või passi liigist.

Tervishoiuteenused

Venemaa piiri võimalik sulgemine ei tekita takistusi Eestis tervishoiuteenuste saamisel või nende rahastamisel. Eestis jätkub arstiabi  osutamine ja rahastamine tavapärastel alustel.

Eesti tervishoiusüsteem ja tervishoiuteenuste kvaliteet on kõrgel tasemel kogu Euroopa kontekstis ning Venemaale ravile minemiseks ei ole põhjust. Eesti kodanikud saavad valida endale perearsti, kes selgitab tervisemuresid, planeerib vajadusel ravi või suunab eriarsti juurde. Kui inimesel on Eestis ravikindlustus, saab ta arstiabi sarnaselt teiste Eestis kindlustatud inimestega. 

Venemaa kodanikel peab olema samadel alustel teenuste saamiseks kehtiv ravikindlustus, mille saamise kohta saab lugeda Tervisekassa kodulehel: https://tervisekassa.ee/inimesele/ravikindlustus

Kui ravikindlustus on olemas, saab inimene valida endale perearsti, juhised leiab Tervisekassa kodulehel: https://tervisekassa.ee/perearstiabi

Ravikindlustamata patsiendid saavad tervishoiuteenuseid, tasudes nende eest ise. 

Kiirabi ja vältimatu abi on igale Eesti territooriumil viibivale isikule tasuta sõltumata kodakondsusest, ravikindlustuse olemasolust ja mistahes muudest asjaoludest.

Esimene soovitus on võimalikult kiiresti Eestisse tagasi pöörduda – seda saab teha kuni piiri sulgemiseni. Kui piiripunktid on suletud, tuleb iseseisvalt või reisibüroo vahendusel otsida alternatiivseid marsruute Venemaale sisenemiseks: teiste riikide Venemaa suunal avatud maismaapiiripunktide kaudu või kasutades toimivaid lennuühendusi ümberistumisega kolmandas riigis. 

Venemaal viibides saab konsulaarabi Moskvas asuvast Eesti saatkonnast, kuhu tuleb enamasti ise kohale minna. 

Piiri sulgemine võib mõjutada võimalust Venemaale plaanilisele ravile sõita ning muuta teekonna keeruliseks ja pikaks. Kui teil on Eestis perearst, soovitame esmalt pöörduda tema poole, et arutada, millised võimalused on vajaliku ravi saamiseks Eestis. Perearst hindab teie terviseseisundit ning suunab teid vajadusel eriarsti vastuvõtule. Tervisekassa ei rahasta plaanilist ravi Venemaal alates täiemahulise sõja algusest Ukraina vastu. 

Ravimid, meditsiiniseadmed, abivahendid

Kui olete seni ostnud ravimeid Venemaalt, soovitame aegsasti pöörduda oma perearstikeskuse või raviarsti poole, et leida vajalikule ravimile Eestis kättesaadav alternatiiv. Käsimüügiravimite osas saab nõu küsida apteekrilt.

Venemaalt ei impordita ravimeid, meditsiiniseadmeid ega abivahendeid Eestis turustamiseks, seega piiri sulgemine nende kättesaadavust ei mõjuta. 

Samuti ei ole oodata muutusi Tervisekassa hüvitatavate ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuses.

Piiripunktide sulgemise mõju majandusele ja ettevõtetele

Piiripunktide sulgemise mõju Eesti majandusele tervikuna on tagasihoidlik.

Võrreldes 2021. aastaga on kaupade eksport Venemaale vähenenud ligikaudu kolm korda, Eesti päritolu kaupade eksport viis korda ning impordi mahud moodustavad vaid mõne protsendi toonasest tasemest.

Piiride sulgemine võib avaldada mõju üksikutele ettevõtetele ja piirkondadele, eriti veonduse, laonduse, kaubanduse ja töötleva tööstuse valdkonnas.

Piiride sulgemine mõjutab Venemaa kaudu toimuvat kaubavahetust teiste riikidega.

Piiripunktide sulgemine mõjutab kõige tugevamalt Narvat, Setomaad ning laiemalt Ida-Virumaad ja Kagu-Eestit. Mõju võib avalduda nii piiripunktidega seotud töökohtades kui ka transpordi-, majutus-, toitlustus- ja teistes piirkonna ettevõtetes.

Riik jätkab olemasolevate ettevõtluse arendamise ja tööturumeetmete rakendamist. Näiteks toetatakse Ida-Virumaal uute töökohtade loomist, ettevõtluse arendamist ja inimeste ümberõpet. Töötukassa pakub töö kaotanud inimestele tavapäraseid teenuseid ja tuge uue töö leidmiseks.

Valitsus ei ole praeguse sisendi kohaselt otsustanud täiendavaid spetsiaalseid hüvitusmeetmeid. Otsuse mõju inimestele, ettevõtetele ja piirkondadele tuleb hinnata ning selle põhjal saab vajaduse korral kaaluda täiendavaid lahendusi.

Eesti idapiiri piiripunktides töötab üle 150 Politsei- ja piirivalveameti (PPA) töötaja ja umbes sada tolliametnikku.

Piiripunktide sulgemine ei tähenda piirivalvurite töökohtade kadumist. Piirivalvuri töö ei piirdu piiripunktis dokumentide kontrollimisega. Piiri kaitsmine hõlmab seiret, patrulltegevust, reageerimist piiriintsidentidele ning valmisolekut hübriidohtudeks. Piirivalve ülesanded jätkuvad kogu piiril. 

Idapiiril töötanud inimeste teadmised ja oskused jäävad piirivalves kasutusse. PPA on juba alustanud töökorralduslike lahenduste ettevalmistamist, et vajadusel kulgeksid muudatused sujuvalt. 

Ka tollikontrollil on oluline roll Eesti julgeoleku tagamisel, sealhulgas rahvusvaheliste sanktsioonide jõustamisel ning keelatud ja piiratud kaupade liikumise tõkestamisel. Tolliametnike töö korraldatakse ümber vastavalt sellele, milline on ohupilt ja kaubavood. Arvesse võetakse töömahtu, ülesannete vajadust, töötajate kompetentsi ning tolli pikaajalise võimekuse hoidmist.

Lisaks piirivalvuritele ja tolliametnikele töötab maanteepiiridel ka 16 Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) teenistujat, samuti paarkümmend piiripunktide ootealade töötajat Koidulas ja Luhamaal. Ka nende töötajate puhul on vajalik töö ümber korraldada, leida asendustöö või ümberõppevõimalused. 

Kaubavedu ja bussiliiklus

Piiri sulgemisel ei saa kaubaveokid enam Eesti ja Venemaa piiri ületada. 

Venemaa-suunaline kaubavedu on viimastel aastatel juba märkimisväärselt vähenenud. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) andmetel tegeles enne täiemahulise sõja algust Venemaa-suunaliste vedudega ligikaudu 500 ettevõtet. Praeguseks puudutab ERAA hinnangul piiri sulgemine ligikaudu 50–90 Eesti veoettevõtet. 

Langustrendi näitab ka Eesti vedajate poolt kasutatud Venemaa-suunaliste veolubade arv. Eelmise aastaga võrreldes on tänavu veolubade kasutamine langenud ca 30%. Kokku on Eesti vedajad 2026. aastal 16. novembri seisuga taotlenud Venemaale kaubaveoks 5249 veoluba, millest igaüks annab üldjuhul õiguse üheks edasi-tagasi veoks.

Piiri sulgemine mõjutab kaubavedusid riikidega, mille puhul kaupade transport toimub Venemaa kaudu. Need on näiteks Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Kasahstan, Kõrgõzstan ja Usbekistan. Eesti vedajad on nende riikidega kaubavedudeks taotlenud aastaga ligikaudu 20% vähem veolubasid, tänavu kokku 342 korral. 

Piiri sulgemine mõjutab ka ülal nimetatud kuue riigi vedajaid, kes veavad kaupa Eestisse või läbi Eesti. Nende puhul võib see mõjutada hinnanguliselt paar tuhat vedu aastas. Neist hinnanguliselt 80% on transiitveod ehk kaup liigub Eesti kaudu teistesse riikidesse mõlemas suunas. 

Piiri sulgemisest saavad mõjutatud ka muude kolmandate riikide vedajad, kes Eestit transiitriigina kasutavad (nt Serbia, Türgi jne) ja ka EL riikide vedajad.

Piiri sulgemise järel tuleb nii vedajatel kui ka kaubaomanikel ja -käitlejatel leida vedude jätkamiseks alternatiivsed marsruudid või muud logistilised lahendused. See puudutab nii Eestist Venemaale ja selle kaudu kolmandatesse riikidesse suunduvaid kui ka sealt Eestisse saabuvaid kaubavedusid. 

Venemaaga seotud kaubavedude riskid on olnud teada juba aastaid ning ettevõtetel on tulnud arvestada võimalusega, et piiriülesele liiklusele võidakse kehtestada täiendavaid piiranguid.

Piiri sulgemisel arvestatakse vajadusega anda vedajatele piisavalt aega pooleliolevate vedude lõpetamiseks ja veokite Eestisse naasmiseks. Pärast piiripunktide sulgemist ei saa veokid enam otse Eesti ja Venemaa vahel piiri ületada ning tagasipöördumiseks tuleb kasutada teisi avatud piiripunkte.

Maanteepiiripunktide sulgemise järel ei saa kaubaveokid ega bussid enam Eesti ja Venemaa vahel otse piiri ületada.

See puudutab nii Venemaa-suunalisi vedusid kui ka transiiti kolmandate riikidega, näiteks Kasahstani, Usbekistani, Armeenia ja teiste riikidega, kui senine marsruut kulges läbi Venemaa.

Vedajatel ja kaubaomanikel tuleb leida alternatiivsed marsruudid või logistilised lahendused. See võib tähendada pikemaid teekondi, suuremaid kulusid ja korralduslikke keerukusi. Piiriülese bussiliikluse peatumisel tuleb reisijatel arvestada ühenduste katkemise või ümberkorraldamisega.

Ärajäänud reiside hüvitamisega seonduvates küsimustes tuleb pöörduda otse transpordiettevõtte poole. Mõnel juhul võib abiks olla ka kehtiv reisikindlustus.

Last updated: 20.11.2026

open graph imagesearch block image