Eksinud droon: käitumisjuhised

• Isegi, kui ametlikku hoiatust pole, tuleb iga kahtlase lennuobjekti puhul hinnata õhuohtu ja käituda ettevaatlikult. Kui kuuled taevas võrri või mopeedi häält, aga ei näe pimedal ajal midagi, siis suure tõenäosusega võib tegu olla ründedrooniga.
• Veendu oma ohutuses: vajadusel liigu kiiresti lähimasse siseruumi, võimalikult madalale, eemale ustest ja akendest.
• Helista kohe 112, teata asukoht ja anna edasi nii palju detaile, kui kuuled või näed.

Kui leiad droonitükid või terve alla kukkunud drooni, ära mine lähedale ega puutu seda.

• Käitu samamoodi nagu lõhkekeha leidmisel – see võib sisaldada plahvatusohtlikke osi.
• Helista kohe 112 ning anna võimalikult täpne enda kui ka leitud esemete asukoht.
• Hoia alla kukkunud droonist eemale, ära tee pilte ega jaga infot sotsiaalmeedias.– nii väldid uudishimulike kogunemist sündmuskohale ja vähendad ohtu teistele inimestele.

Palun ära jaga infot kaitseväe tehnika liikumise kohta sotsiaalmeediasse.

Ründedroonid on tsiviildroonist palju suuremad (inimesesuurused või suuremad), sarnanevad oma kujult lennukile või raketile ning on sageli kolmnurkse kujuga. Neil ei ole üldjuhul nelja propellerit nagu on hobilennutajate droonidel ning nad töötavad sisepõlemismootori tööpõhimõttel. Ründedroonid ei ole valgustatud – sellel ei vilgu tulukesi. Hobidroonidel on vilguvad kohustuslikud tuled – punased, rohelised.

Ründedroon ei püsi õhus ühe koha peal paigal, see on pidevas liikumises. Nende lennukõrgus on oluliselt madalam kui näiteks lennukitel. Hobidroon seevastu on võimeline „seisma õhus“ ühe kohapeal ning seda saab juhtpuldi abil liigutada kiirelt üles-alla, paremale-vasakule.

Ründedroonidel on sisepõlemismootor ja need teevad ühtlast monotoonset võrri, mopeedi või muruniidukile sarnanevat häält. Hobidroon töötab elektrimootoril, heli tekitavad pisikesed propellerid ja see sumiseb lennu ajal. Hobidroonide helisagedus on pidevate kursimuutuste tõttu sageli hüplik.

Venemaa agressioon Ukraina vastu on toonud kaasa olukorra, kus Eestisse võib eksida lennuseadmeid, sealhulgas droone.

Nii varjumist nõudva kui ka võimaliku õhuohu korral kasutab Kaitsevägi sellest teada andmiseks ohuteavitussüsteemi EE-ALARM kanaleid: SMS-sõnumeid, mobiilirakendusi Eesti äpp ja “Ole Valmis!” ning vajadusel käivitatakse ka sireenid. Lisainfot saab kriis.ee lehelt ning 1247 numbrilt. Samuti edastatakse infot ERRis ja teistes meediakanalites. Teavitused saadetakse piirkonda, kus on oht.

Nii varjumist nõudva kui ka võimaliku õhuohu korral kasutab Kaitsevägi sellest teada andmiseks ohuteavitussüsteemi EE-ALARM kanaleid: SMS-sõnumeid, mobiilirakendusi Eesti äpp ja “Ole Valmis!” ning vajadusel käivitatakse ka sireenid. Lisainfot saab kriis.ee lehelt ning 1247 numbrilt. Samuti edastatakse infot ERRis ja teistes meediakanalites. Teavitused saadetakse piirkonda, kus on oht.

Jälgi tähelepanelikult, milliseid suuniseid riik annab. Iga teavituse korral ei ole vaja varjuda. Arvesta, et detailsem info olukorra kohta võib veidi aega võtta ning ohuteavitus sisaldabki kõige esmaseid ja kriitilisemaid juhiseid.

Kaitsevägi teavitab võimalikust õhuohust, kui droonid või muud ohtlikud lennuvahendid võivad piirkonda sattuda, kuid vahetut ohtu ei ole. Näiteks on Eesti õhuruumi eksinud või sisenemas droon, mis tõenäoliselt lendab alast üle ega kujuta elanikele vahetut ohtu.

Kaitsevägi teavitab õhuohust, kui oht on vahetu ehk ohus on inimeste tervis, elu ja vara. Näiteks, kui Eesti õhuruumis on lennuvahend, mille osas on alust arvata, et see võib rünnata või olla otseselt ja viivitamatult ohtlik ohualas viibivatele inimestele.

Õhuohust annab teada Kaitsevägi. Kui saad EE-ALARM teavituse, võta seda tõsiselt ja järgi juhiseid.

Kui saad EE-ALARM teavituse võimalikust õhuohust SMSi ja/või äpiga:

• Varjuda ei ole vaja. Ela oma igapäevast elu, sh lähevad lapsed kooli-lasteaeda ja täiskasvanud tööle.
• Ole väljas liikudes ümbritseva suhtes valvas ning valmis varjuma, kui olukord peaks muutuma.
• Ole valmis varjuma, kui märkad ohtu, saad varjumiskorralduse või kuuled sireene.
• Hoia laetud telefon käepärast ja järgi saadud juhiseid.
• Kui laps on lasteaias või koolis, lähedane hooldekodus, siis on ta sealse personali hoole all ja koju tuua teda ei ole vaja. Haridus- või hoolekandeasutus, haigla jm asutused peavad tagama oma hoolealuste turvalisuse.
• Võimaliku ohu möödumisest antakse teada nii EE-ALARMi kanalite kui ka meedia kaudu.
• Teavituse ja ohu kohta saab lisainfot kriis.ee ja riigiinfotelefonilt 1247. Täiendavad käitumisjuhised leiad olevalmis.ee/droon.

Ole valvas!

• Räägi oma perega, eakamate sugulaste, hoolealuste ja teistega rahulikult läbi, mida tähendab võimalik õhuoht ja kuidas selle ajal käituda.
• Mõtle ja räägi ennetavalt läbi, kuidas käituda ning kaitsta oma hoolealuseid ja lähedasi, kui võimalik õhuoht muutub vahetuks ohuks.
• Hoolitse selle eest, et juba aegsasti oleks sinu mobiiltelefonis Eesti äpp ja “Ole valmis!” rakendus, et need oleks uuendatud ning teavitused lubatud.

Jah, jätkub tavapärane töökorraldus. Kui laps on lasteaias või koolis, lähedane hooldekodus, siis on ta sealse personali hoole all ja koju tuua teda ei ole vaja. Haridus- või hoolekandeasutus, haigla jm asutused peavad tagama oma hoolealuste turvalisuse.

Käitumisjuhised võimaliku õhuohu korral:

• Varjuda ei ole vaja. Ela oma igapäevast elu, sh lähevad lapsed kooli-lasteada ja täiskasvanud tööle.
• Ole väljas liikudes ümbritseva suhtes valvas ning valmis varjuma, kui olukord peaks muutuma.
• Ole valmis varjuma, kui märkad ohtu, saad varjumiskorralduse või kuuled sireene.
• Hoia laetud telefon käepärast ja järgi saadud juhiseid.
• Võimaliku ohu möödumisest antakse teada nii EE-ALARMi kanalite kui ka meedia kaudu.
• Teavituse ja ohu kohta saab lisainfot kriis.ee ja riigiinfotelefonilt 1247, täiendavad käitumisjuhised leiad olevalmis.ee.

Ole valvas!

• Räägi oma perega, eakamate sugulaste, hoolealuste ja teistega rahulikult läbi, mida tähendab võimalik õhuoht ja kuidas selle ajal käituda.
• Mõtle ja räägi ennetavalt läbi, kuidas käituda ning kaitsta oma hoolealuseid ja lähedasi, kui võimalik õhuoht muutub vahetuks ohuks.
• Hoolitse selle eest, et juba aegsasti oleks sinu mobiiltelefonis Eesti äpp ja “Ole valmis!” rakendus, et need oleks uuendatud ning teavitused lubatud.

Kaitsevägi teavitab võimalikust õhuohust, kui droonid või muud ohtlikud lennuvahendid võivad piirkonda sattuda, kuid vahetut ohtu ei ole. Näiteks on Eesti õhuruumi eksinud või sisenemas droon, mis tõenäoliselt lendab alast üle ega kujuta elanikele vahetut ohtu.

Kui kuuled sireene, saad kaitseväelt varjumiskorralduse SMSiga, äpiteavitusega ja/või ERRi kanalite kaudu või märkad ohtu:

• Varju kohe, võimalusel siseruumi, eemale akendest.
• Saades varjumiskorralduse, varju seal, kus parasjagu oled – kodus, tööl, koolis, lasteaias, poes või mujal siseruumis, sest väljas liikumine on vahetu õhuohu korral eluohtlik.
• Pea meeles: sulle sel hetkel lähim siseruum on parim koht varjumiseks. Hoia akendest ja ustest eemale, lasku võimalikult madalale korrusele, maapinna lähedale ja võimalikult mitme seina taha.
• Kui ei ole võimalik kuhugi siseneda, leia koht, kus sind ümbritsevad vähemalt ühelt küljelt seinad või muu takistus, kasvõi kraav või lohk. Halvimal juhul heida pikali ja kaitse pead kätega.
• Sõidukiga liikudes pargi see lähima hoone või loodusliku takistuse (mets, vallid) varju nii, et see ei takistaks operatiivsõidukeid. Lahku autost ja varju mujale, sest auto ei paku õhuohu korral piisavat kaitset.
• Hoia laetud telefon käepärast ja järgi edasisi juhiseid.
• Ohu ajal saad lisainfot www.kriis.ee või riigiinfotelefonilt 1247 ja ERRist ning Eesti teistest meediakanalitest.
• Haridusasutused, haiglad, hoolekande- ja muud sarnased asutused peavad olema käitumise selles olukorras läbi mõelnud, tagama oma hoolealuste turvalisuse ning tegutsema vastavalt käitumisjuhistele.
• Kui oht on möödas ja tavapäraste tegevuste juurde naasmine on taas turvaline, antakse sellest ohuteavituskanalite ja meedia kaudu teada.

Hea teada!

• Räägi oma perega, eakamate sugulaste, hoolealuste ja teistega rahulikult läbi, mida tähendab varjumiskorraldus ja kuidas selle ajal käituda.
• Hoolitse selle eest, et juba aegsasti oleks sinu mobiiltelefonis Eesti äpp ja “Ole valmis!” rakendus, et need oleks uuendatud ning teavitused lubatud.

Hoolealuste ja personali ohutus on esmane – varjuge seal, kus parasjagu viibite (koolis, lasteaias või muus siseruumis), sest väljas liikumine on vahetu õhuohu korral eluohtlik. Haridusasutused, haiglad, hoolekande- ja muud sarnased asutused peavad olema käitumise selles olukorras läbi mõelnud, tagama oma hoolealuste turvalisuse ning tegutsema vastavalt käitumisjuhistele.

Käitumisjuhised:

• Pea meeles: sulle sel hetkel lähim siseruum on parim koht varjumiseks. Hoia akendest ja ustest eemale, lasku võimalikult madalale korrusele, maapinna lähedale ja võimalikult mitme seina taha.
• Kui ei ole võimalik kuhugi siseneda, leia koht, kus sind ümbritsevad vähemalt ühelt küljelt seinad või muu takistus, kasvõi kraav või lohk. Halvimal juhul heida pikali ja kaitse pead kätega.
• Sõidukiga liikudes pargi see lähima hoone või loodusliku takistuse (mets, vallid) varju nii, et see ei takistaks operatiivsõidukeid. Lahku autost ja varju mujale, sest auto ei paku õhuohu korral piisavat kaitset.
• Hoia laetud telefon käepärast ja järgi edasisi juhiseid.
• Ohu ajal saad lisainfot kriis.ee või riigiinfotelefonilt 1247 ja ERRist ning Eesti teistest meediakanalitest.
• Kui oht on möödas ja tavapäraste tegevuste juurde naasmine on taas turvaline, antakse sellest ohuteavituskanalite ja meedia kaudu teada.

Kaitsevägi teavitab õhuohust, kui oht on vahetu ehk ohus on inimeste tervis, elu ja vara. Näiteks, kui Eesti õhuruumis on lennuvahend, mille osas on alust arvata, et see võib rünnata või olla otseselt ja viivitamatult ohtlik ohualas viibivatele inimestele.

Ohuteavituse SMSi saatmiseks ei ole eraldi nimekirja. Ohuteavituse SMS saadetakse kõikidele ohualas viibivatele mobiilidele, kes on seotud selle ohuala mobiilimastidega. Kui Te ei ole ohualas, siis ei peagi te ohuteavituse SMSi saama. Kui olete ohualas, aga SMSi ei saa, võib põhjus olla kehvemas mobiililevis. Kehvema levi korral võib juhtuda, et sõnum saabub hilinemisega või ei saabu. Sestap on mõistlik hoolitseda selle eest, et oleks olemas ka teised ohuteavituse kanalid. Laadige alla Eesti äpp ja „Ole valmis!“ rakendus, et need oleks uuendatud ja teavitused lubatud. Äppide seadistamise juhendid:

• Eesti äpp: https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/personaalriik/eesti-app#api-seadistused
• Ole Valmis äpp: https://www.naiskodukaitse.ee/Ohuteavitused_Ole_valmis_apis_5501

Teavituse õigsust saab esmalt valideerida kriis.ee veebilehelt. Lisainfot jagab samuti kriis.ee, ERRi kanalid, ametlikud asutuste sotsiaalmeediaplatvormid.

Olukordades, mis võivad ohustada inimeste elu ja tervist või riigi julgeolekut, saab hädaolukorda lahendav asutus (nt politsei, päästeamet, terviseamet jt) saata ohualal viibivatele inimestele SMS-sõnumi või äpiteavituse, mille saatjaks on EE-ALARM.

Juhul, kui inimesel ei ole Eesti numbrit, saabub SMS numbrilt +372 5950 0000.

“Ole valmis!” äpis saab vanemaid teavitusi vaadata menüüribas “Seaded” -> ”Teavitused”. Eesti äpis on arhiivivaade arenduses ja peab tekkima lähiajal.

Äppide seadistamise juhendid:

• Eesti äpp: https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/personaalriik/eesti-app#api-seadistused
• Ole Valmis äpp: https://www.naiskodukaitse.ee/Ohuteavitused_Ole_valmis_apis_5501

Äppide seadistused tulenevad nii äppidest endast kui ka mobiiltelefonide operatsioonisüsteemidest (iOS ja Android) ning kahjuks vajavad need aeg-ajalt üle vaatamist. Võib juhtuda, et mobiiltelefoni operatsioonisüsteem otustab ise äpi vaigistada, kui seda ei ole pikemat aega kasutatud. Eesti äpp ja “Ole valmis!” äpp vajavad selleks, et ajakohasena püsida, uuendusi, nagu ka kõik teised äpid. Enamasti uuenduste järel probleeme ei teki, kuid vahel võib siiski ette tulla ka tõrkeid. Seega on mõistlik pärast uuendusi seadistused üle vaadata ning kui esineb jätkuvalt tõrkeid, siis tasub äpp korraks ära kustutada ning seejärel uuesti alla laadida. Mobiilirakenduste kasutajad saavad ise valida, kas nad soovivad teavitusi üle kogu Eesti või ainult oma kodupiirkonnas. See annab inimestele võimaluse kohandada teavituste ulatust vastavalt oma eelistustele.

Samuti võimaldab mobiilirakendus saada teavitust ka siis, kui viibid mõnes muus piirkonnas või isegi riigis. Mobiiltelefonis soovitame seadetest üle vaadata rakenduse õigused ja seadistused, et teavitused oleksid võimalikult kiiresti märgatavad.

Selleks, et ohuteavitust saada ka äppide kaudu, kontrolli, kas:

• Äppid on alla laaditud,
• Teavitused on nii äpis kui ka telefonis lubatud,
• Äpp on uuendatud või sunduuendused on lubatud.

Kui midagi ei aita ja teavitused ikka läbi ei tule, siis on soovitus äpp ära kustutada ja uuesti telefoni alla laadida. Seejärel samuti äpiteavitused lubada.

Eesti äpi info: https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/personaalriik/eesti-app#api-seadistused “Ole Valmis!” äpi info: https://www.naiskodukaitse.ee/OLE_VALMIS_3680

Nii varjumist nõudva kui ka võimaliku õhuohu korral kasutab Kaitsevägi sellest teada andmiseks ohuteavitussüsteemi EE-ALARM kanaleid: SMS-sõnumeid, mobiilirakendusi Eesti äpp ja “Ole Valmis!” ning vajadusel käivitatakse ka sireenid. Lisainfot saab kriis.ee lehelt ning 1247 numbrilt. Samuti edastatakse infot ERRis ja teistes meediakanalites. Teavitused saadetakse piirkonda, kus on oht.

• Läbi mõelda, kuidas ohuolukorras siseinfot kiiresti liigutada, et õpetajad saaksid olukorrapildi võimalikult kiirelt.
• Läbi mõelda, ette valmistada ja kohandada varjumiseks sobivad ruumid.
• Varjumise protseduur läbi harjutada.
• Läbi mõelda laste võimalus ohuolukorras kontakteeruda enda vanematega.
• Läbi mõelda info jõudmine õpetajateni, kui kool on varjunud.
• Hoia lapsevanematega avatud kommunikatsiooni ning veendu, et oluline infoks oleks mõlemale osapoolele kättesaadav.

Jah, jätkub tavapärane töökorraldus. Kui laps on lasteaias või koolis, lähedane hooldekodus, siis on ta sealse personali hoole all ja koju tuua teda ei ole vaja. Haridus- või hoolekandeasutus, haigla jm asutused peavad tagama oma hoolealuste turvalisuse.

Käitumisjuhised võimaliku õhuohu korral:

• Varjuda ei ole vaja. Ela oma igapäevast elu, sh lähevad lapsed kooli-lasteada ja täiskasvanud tööle.
• Ole väljas liikudes ümbritseva suhtes valvas ning valmis varjuma, kui olukord peaks muutuma.
• Ole valmis varjuma, kui märkad ohtu, saad varjumiskorralduse või kuuled sireene.
• Hoia laetud telefon käepärast ja järgi saadud juhiseid.
• Võimaliku ohu möödumisest antakse teada nii EE-ALARMi kanalite kui ka meedia kaudu.
• Teavituse ja ohu kohta saab lisainfot kriis.ee ja riigiinfotelefonilt 1247, täiendavad käitumisjuhised leiad olevalmis.ee.

Ole valvas!

• Räägi oma perega, eakamate sugulaste, hoolealuste ja teistega rahulikult läbi, mida tähendab võimalik õhuoht ja kuidas selle ajal käituda.
• Mõtle ja räägi ennetavalt läbi, kuidas käituda ning kaitsta oma hoolealuseid ja lähedasi, kui võimalik õhuoht muutub vahetuks ohuks.
• Hoolitse selle eest, et juba aegsasti oleks sinu mobiiltelefonis Eesti äpp ja “Ole valmis!” rakendus, et need oleks uuendatud ning teavitused lubatud.

Hoolealuste ja personali ohutus on esmane – varjuge seal, kus parasjagu viibite (koolis, lasteaias või muus siseruumis), sest väljas liikumine on vahetu õhuohu korral eluohtlik. Haridusasutused, haiglad, hoolekande- ja muud sarnased asutused peavad olema käitumise selles olukorras läbi mõelnud, tagama oma hoolealuste turvalisuse ning tegutsema vastavalt käitumisjuhistele.

Käitumisjuhised:

• Pea meeles: sulle sel hetkel lähim siseruum on parim koht varjumiseks. Hoia akendest ja ustest eemale, lasku võimalikult madalale korrusele, maapinna lähedale ja võimalikult mitme seina taha.
• Kui ei ole võimalik kuhugi siseneda, leia koht, kus sind ümbritsevad vähemalt ühelt küljelt seinad või muu takistus, kasvõi kraav või lohk. Halvimal juhul heida pikali ja kaitse pead kätega.
• Sõidukiga liikudes pargi see lähima hoone või loodusliku takistuse (mets, vallid) varju nii, et see ei takistaks operatiivsõidukeid. Lahku autost ja varju mujale, sest auto ei paku õhuohu korral piisavat kaitset.
• Hoia laetud telefon käepärast ja järgi edasisi juhiseid.
• Ohu ajal saad lisainfot kriis.ee või riigiinfotelefonilt 1247 ja ERRist ning Eesti teistest meediakanalitest.
• Kui oht on möödas ja tavapäraste tegevuste juurde naasmine on taas turvaline, antakse sellest ohuteavituskanalite ja meedia kaudu teada.