Käitumisjuhised metsa- ja maastikupõlengu ajal
Kui oled hädaabikõne teinud ja suudad leida esmase tulekustutusvahendi, püüa asuda tuld kustutama – sellest on abi tule leviku piiramisel! Veendu kindlasti, et kustutad tuld ohutult.
- ära jää tulekahju suhtes allatuult ega jäta sinna ka oma autot;
- mõtle läbi taganemistee;
- ladvaleegist hoia võimalikult kaugele;
- kui tead, et sul on seljas kergesti süttivast materjalist riided (nt nailon), hoia tulest eemale;
- kasuta kustutamiseks kimbuks pandud suuri puuoksi;
- arvesta, et metsatulekahju käigus võib välja tulla sõjaaegseid lõhkekehi, mis võivad olla plahvatusohtlikud.
Kui tuli levib puude latvades või on lootusetult suureks paisunud, saad ohutust kaugusest teha tuleluuret:
- selgita välja, kuhu tuli kõige kiiremini liigub (enamasti ala, mis asub põlengust allatuult);
- püüa hinnata põleva ala suurust;
- hoiata tulekahju lähedal olevaid inimesi;
- otsi päästetehnikale sobivaid juurdepääsuteid ja mine päästjatele vastu.
Kui päästjad on kohale jõudnud, anna neile eelnevast kiire ülevaade.
Kui elad põlengu läheduses
- hoia oma mobiiltelefon käepärast, et saaksid vajadusel abi kutsuda ning võimalik ohuteavituse sõnum (EE-ALARM) kiiresti sinuni jõuaks;
- jälgi rahvusringhäälingu kanaleid, lülita sisse raadio;
- tegutse päästjate antud vm kanaleid pidi sinuni jõudnud juhiste kohaselt;
- vii õuest ära süttimisohtlikud esemed (aiamööbel, aiatelgid, küttepuud jms) või kata need korralikult kinni – kui võimalik, kasta kaetud kohad märjaks;
- sulge aknad, uksed, ventilatsiooni- ja gaasiseadmed;
- jälgi, kas suitsu on imbunud tubadesse ja vajadusel tihenda aknaid ja uksi märgade kaltsudega;
- kui tuleoht on suur, ole valmis evakueerumiseks! Ära unusta seejuures ka kodu- ja lemmikloomi.
Täpsemad käitumisjuhised leiad veebilehelt olevalmis.ee
Kuidas metsas ja maastikul tulekahju ennetada?
- ära kasuta metsas lahtist tuld;
- ära suitseta metsas;
- ära jäta klaastaarat metsa;
- kui metsa minek on keelatud, järgi keeldu;
- ära kasuta metsas pürotehnikat;
- suitsu või tuld märgates asu seda võimalusel kustutama ja helista 112.
Üleriigilise avaliku riskipildi kohaselt on halvimaks stsenaariumiks ulatuslik metsa- ja maastikupõleng tiheasustusega piirnevatel aladel. Metsade tuleohtlikkust suurendab õhutemperatuuri tõus ja kevad-suvine väiksem sademete hulk. Metsa- ja maastikupõlenguid toimub igal aastal, suurpõlenguks (50-100 hektarit) areneb tulekahju kord või paar kümne aasta jooksul.
Keskkonnaagentuuri tuleohukaart ja hoiatused
Keskkonnaagentuur (Ilmateenistus) hindab 1. märtsist kuni 31. oktoobrini igapäevaselt tuleohtu ning avaldab oma veebilehel uuendatud tuleohukaardi. Tuleohu hindamisel kasutatakse kuueastmelist skaalat väga madalast äärmiselt kõrgeni.
Lisaks tuleohukaardile tasub jälgida ka Ilmateenistuse hoiatusi, mida alates 2026. aastaks väljastatakse neli päeva ette. Hoiatustes kuvatakse ka tuleohu info maakondade kaupa.
Viimati uuendatud 12.05.2026