Toetused ja hüvitised

Kui tegemist on ajutise eemal viibimisega, siis makstakse toetusi edasi. Kui tegemist on püsivalt mujale elama asumisega, siis lõpetatakse ka toetuste maksmine. Toetuste ja teenuste taotlemiseks on vajalik registreerimine rahvastikuregistris. Registreerimine on iga Eesti elaniku kohustus.

Näide: Ukraina neljaliikmeline pere mees töötab Eestis ja viibib siin lühiajalise töötamise õiguse alusel. Ta ei ole taotlenud rahvusvahelist kaitset ei ole taotlenud ja õigust toimetulekutoetusele ei ole. Tema naisel ja lastel on aga ajutine kaitse ja võimalik taotleda toimetulekutoetust.

Toimetulekutoetuse taotlemisel esitab naine kohalikule omavalitsusele andmed kõigi pereliikmete, sh mehe sissetulekute ja eluasemekulude kohta. Toimitakse nagu tavalise menetlusega ning arvutatakse pere abivajadustase.

Varem Ukraina sularahas välja makstud pensioni kätte saamiseks tuleks pensionäril pöörduda sotsiaalkindlustusametisse sooviga saada oma pensioni välislepingu alusel kätte Eestis.

Avaldust esitades tuleb aga võtta arvesse, et Ukraina kahjuks ei saa kanda pensioni otse Eesti kontole ning teise riigi pension makstakse Eestis välja kord kvartalis. Rohkem infot: www.sotsiaalkindlustusamet.ee

Saatjata alaealisele on vaja määrata Eestis seaduslik esindaja ehk eestkostja, kes hoolitseb lapse heaolu eest ning esindab teda vajalikes toimingutes (nt toetuste taotlemine, pangakaardi vormistamine, ravi üle otsustamine jms). Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid kohalik omavalitsus, kuhu laps on sisse kirjutatud (sissekirjutuse puudumisel kohalik omavalitsus, mille halduspiirkonnas laps elab).

Eestkostja määrab kohus. Selleks tuleb kohtule esitada avaldus, vt eestkoste taotlemise vorm. Kuna kohtumenetluse ja asjaajamise keeleks on eesti keel, saab eestkoste taotlemisel abi kohaliku omavalitsuse spetsialistidelt.

Kui eestkostet taotletakse esialgse õiguskaitse korras, teeb kohus eestkoste määramise otsuse tavaliselt kuni viie päeva jooksul. Pärast määruse kättesaamist saab eestkostja juba ametlikult last esindada. Eeskostjaks määratud isik vastutab täielikult lapse eest, sh tema kasvatamise, temaga seonduvate otsuste tegemise, tema isiku ja vara eest hoolitsemise ja esindamise eest.

Eestkostja saab lapsele taotleda peretoetusi, nt lapsetoetust ning eestkostetava lapse toetust.

Täpsem info saatjata alaealiste ja nende abistamise kohta on leitav sotsiaalkindlustusameti kodulehelt sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ukraina

Ajutise kaitse saanud sõjapõgenik saab pöörduda toiduabi saamiseks elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda. Omavalitsus otsustab inimese lisamise toiduabi saajate nimekirja. Eesti Toidupank jagab põgenikele toiduabi omavalitsustelt saadud nimekirjade alusel.

Sotsiaalkindlustusamet maksab ajutise kaitse saajatele:

• perehüvitisi lastega peredele
• toetust vanaduspensioniealisele inimesele
• puuetega inimeste sotsiaaltoetusi, kui inimese kohta on olemas terviseandmed (terviseandmed on kaasas või isik on saanud tervishoiuteenust Eestis ja terviseandmed on siin olemas).

Sõjapõgenikel tekib ajutise kaitse saamisel õigus toimetulekutoetustele, perehüvitistele, sotsiaaltoetustele ning tööturuteenustele ja tööturutoetustele samadel alustel teiste Eestis alaliselt või tähtajaliselt elavate inimestega.

• Toimetulekutoetuse taotlemine käib kohaliku omavalitsuse juures ja selle arvutamisel vaadatakse leibkonna sissetulekut. Toimetulekutoetusega kaetakse eluasemekulud ning lisaks makstakse toetust: esimesele pereliikmele 1 x toimetulekupiir (200 eurot), teisele täisealisele 0,8 x toimetulekupiir (160 eurot) ja alaealistele lastele 1,2 x toimetulekupiir (240 eurot).

Pärast ajutise kaitse ja elamisloa saamist on võimalik taotleda ja saada Sotsiaalkindlustusametilt perehüvitisi ja sotsiaaltoetust vanaduspensioniealisele inimesele:

• lapsetoetuse suurus on 80 eurot kuus esimese ja teise lapse kohta peres ning 100 eurot kolmanda ja järgmise lapse kohta peres. Alates kolmest lapsest makstakse lasterikka pere toetust 450 eurot kuus ja alates seitsmest lapsest 650 eurot kuus. Lapsetoetusele on õigus igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. Lasterikka pere toetust makstakse pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni.
• Kui perre sünnib laps või seal kasvab alla kolmeaastane laps, on ühel vanemal õigus saada vanemahüvitist. Alla pooleteise aastase lapsega Eestisse saabunud vanemale makstakse vanemahüvitist 725 eurot kuus kuni 545 päeva eest. Täpne vanemahüvitise päevade arv sõltub lapse vanusest ja vanema elamisloa algusest. Vanemahüvitise maksmisega kaasneb ravikindlustus.
• Ajutise kaitse saanud sõjapõgenikele maksab pensioni edasi Ukraina Pensioniamet. Kui oled pensioniealine (sündinud aastal 1960 või varem) ning sinu Ukraina pension on madalam Eesti rahvapensioni määrast (393,26 eurot alates 1. aprill 2025), saad sotsiaalkindlustusametist taotleda selle vahe katmist.

Tasub teada:

• Kui perekond on toimetulekutoetuse saaja, arvatakse peretoetused, vanemahüvitis ja sotsiaaltoetus pere sissetulekuks ning toimetulekutoetus selle võrra väheneb.
• Toetuste väljamaksmiseks sobib Eesti pangakonto, Ukraina pangakonto või teie lähedase konto. Eesti pangakonto saab avada tasuta ja lihtsustatud korras Eesti suuremates pankades

Kui oled taotlenud ajutist kaitset ja saanud tähtajalise elamisloa, on sul õigus toimetulekutoetusele samadel alustel, mis Eestis elavatel inimestel. Toimetulekutoetuse taotlemiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse.

• Toetust arvestatakse pereliikmete arvu järgi: esimesele pereliikmele 1 x toimetulekupiir (200 eurot), teisele täisealisele 0,8 x toimetulekupiir (160 eurot) ja alaealistele lastele 1,2 x toimetulekupiir (240 eurot).
• Kui olemas on elukoht, mille eest ta maksma ei pea, siis on toimetulekutoetuse skeemist võimalik saada toidu- ja esmatarbekaupade ostmiseks 150 eurot kuus.
• Kui eluasemekulude eest on vaja maksta (elab kohas, kus üüri maksma ei pea, küll aga eluasemekulusid), siis tuleb lisaks taotlusele esitada elamispinna kasutamist lubav leping ja eluasemekulude dokumendid.
• Neil, kes üürivad elamispinda ja peavad maksma ka eluasemekulude eest, tuleb taotlusele lisada üürileping ja eluasemekulusid tõendavad dokumendid.

Peretoetused, vanemahüvitis ja sotsiaaltoetus loetakse sissetulekuks ning nende võrra väheneb toimetulekutoetuse summa.

Hea teada: toimetulekutoetust makstakse ainult Eesti pangakontodele. Kui sul Eestis arvelduskontot ei ole, makstakse toetust sularahas või kantakse see sinu nõusolekul lähisugulase või tuttava pangakontole.

Puudega sõjapõgenikel on enne ajutise kaitse saamist tagatud vaid vältimatu abi. Kui puudega inimene on saanud ajutise kaitse ja tähtajalise elamisloa, saab ta taotleda puude raskusastme tuvastamist, sellega seotud puudega inimese sotsiaaltoetuseid ning teenuseid. Euroopa Liidu tasandil puudub ühtne puude tuvastamise või teise riigi otsuste aktsepteerimise süsteem ja seetõttu ei ole teise riigi puude tuvastamise otsus siin üheselt ülevõetav.

• Puude raskusastme tuvastamiseks ja puudega isiku sotsiaaltoetuse taotlemiseks tuleb lastel (vanuses kuni 15 aastat) ja vanaduspensioniealistel (64 ja vanemad) esitada taotlus ja võimalusel terviseandmed Sotsiaalkindlustusametile. Kui terviseandmeid ei ole, tuleb esmalt pöörduda Eestis arsti vastuvõtule oma seisundi täpsustamiseks. Kui terviseseisund vastab puude raskusastme tuvastamise tingimustele, määratakse puude liik ja raskusaste ning sotsiaaltoetus (vahemikus 12,79 – 241,64 eurot). Puude raskusaste tuvastatakse taotluse esitamise päevast.
• Tööealised (vanuses 16 – 64) saavad esitada töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise taotluse Eesti Töötukassale.

Puude raskusaste tuvastatakse tavapäraselt kuueks kuuks kuni viieks aastaks. Kui puude raskusastme tuvastamise otsus lõppeb, on inimesel vajalik esitada uus taotlus. Puudega isiku sotsiaaltoetus määratakse kuni ajutise kaitse lõpukuupäevani. Kui pärast seda ajutine kaitse pikeneb või saadakse elamisluba, jätkatakse toetuse maksmist

• Kuna laps on õigustatud lapsetoetusele ja lapsel on Eestis elamiseks seaduslik alus, saab vanem taotleda lapsetoetust.
• Kui laps on üksikvanema laps (sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta), saab taotleda ka üksikvanema lapse toetust.
• Kui vanem saab elamisloa, tekib õigus ka teistele perehüvitistele.

Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindused: sotsiaalkindlustusamet.ee

Lapsevanem saab esitada peretoetuste taotluse. Sotsiaalkindlustusamet võtab selle vastu kui pooliku taotluse, kuna perehüvitiste määramiseks on oluline, et vähemalt üheaastasel lapsel oleks Eestis seaduslik elamise alus (elamisluba). Alla üheaastasel lapsel elamisluba olema ei pea.

Toetused määratakse elamisloa andmisest. Perehüvitisi saab taotleda ka tagasiulatuvalt: kuni kuus kuud õiguse tekkimisest.

Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindused: sotsiaalkindlustusamet.ee

Jah, saab. Kui perehüvitist taotleb isik, kes ei ole lapse vanem, kaasatakse kohaliku omavalitsuse lastekaitse, et teha kindlaks, et isik lapse eest hoolitseb.

Ajutise kaitse saanud sõjapõgenikele maksab pensioni edasi Ukraina Pensioniamet. Et maksed jätkuksid, tuleb kord aastas tõendada ka oma elusolekut sellele piirkondlikule Ukraina Pensionifondi asutusele, kust sulle pensioni makstakse.

Kui oled ka Eesti mõistes pensioniealine (sündinud aastal 1960 või varem) ning sinu Ukraina pension on madalam Eesti rahvapensioni määrast (393,26 eurot alates 1. aprill 2025), saad sotsiaalkindlustusametist taotleda selle vahe katmist. Vanaduspensioniealise inimese toetuse taotlemiseks on eelnevalt on vaja ajutise kaitse, isikukoodi, elamisloa ja pangakonto olemasolu (sobib ka kolmanda isiku konto). Lisaks on vaja taotlusele lisada Ukraina identifitseerimiskood ning viimase kuu pangakonto väljavõtte, millest nähtub viimati laekunud Ukraina pensioni suurus. Samuti tuleb sotsiaalkindlustusametile viivitamatult teada anda Ukrainast makstava pensioni suuruse muutusest (sh. indekseerimine).

NB! Eesti ei võta üle Ukraina pensionide maksmist, seda ka juhul kui Eestis olev sõjapõgenik oma Ukraina pensioni siin kätte ei saa. UKui kavatsed jääda Eestisse kauemaks, saad pöörduda sotsiaalkindlustusametisse sooviga saada oma pensioni välislepingu alusel Eestis. Sel juhul saadetakse sinu taotlus Ukrainasse ning edaspidi maksab Ukraina kord kvartalis sinu pensioni Eestisse. Rohkem infot: sotsiaalkindlustusamet.ee.

Mida teha, kui inimene ei ole Eesti mõistes veel pensioniealine?

Kui inimene on sündinud 1961 või hiljem, siis peaks ta minema tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele. Tööotsingute ajal makstakse sulle baasmääras töötuskindlustushüvitist, kui oled viimase kolme aasta jooksul töötanud vähemalt 8 kuud (arvestatakse ka töötamist Ukrainas). Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on 50% Eesti eelmise aasta töötasu alammäärast: 2026. aastal 14,77 eurot kalendripäevas, mis teeb 31-päevase kuu puhul 457,87 eurot kuus (bruto). Baasmääras hüvitist on võimalik saada 180 päeva, sõltuvalt tööturu olukorrast ka kauem. Samuti on võimalik taotleda ka töövõime hindamist kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni ja kui tuvastatakse osaline või puuduv töövõime, saada ka töövõimetoetust.

Inimesed, kes ei saa pensioni ega toetusi või neist ei piisa korteri üürikulude katmiseks, võivad taotleda kohalikust omavalitsusest toimetulekutoetust.

Eesti ei võta üle Ukraina pensionide maksmist, seda ka juhul kui Eestis olev sõjapõgenik oma Ukraina pensioni siin kätte ei saa.

Kui kavatsed jääda Eestisse kauemaks, pöördu sotsiaalkindlustusametisse sooviga saada oma pensioni välislepingu alusel Eestis. Sellisel juhul saadetakse sinu taotlus Ukrainasse ning edaspidi maksab Ukraina kord kvartalis sinu pensioni Eestisse. Tuleb aga arvestada, et infovahetus Ukraina asutusega võib olla häiritud ja ei toimi tavapärasel kiirusel.

Rohkem infot välisriigi pensioni Eestis kättesaamise taotlemise kohta leiad sotsiaalkindlustusameti lehelt.

Kui su kodukoht asub okupeeritud alal ja sealne omavalitsus ei toimi, palume otsida teavet Ukraina sotsiaalkaitse ministeeriumi lehelt.

Ei. Eesti elanikul, kes saab mõne teise riigi samaliigilist hüvitist, ei ole õigust saada perehüvitisi.

Jah. Kõik välismaalased, kes elavad Eestis elamisloa alusel ja taotlevad Eestis perehüvitisi, peavad tõendama, et nad ei saa mõne teise riigi perehüvitisi.

Jah. Kõik välismaalased, kes elavad Eestis elamisloa alusel (nt ukrainlane, kes elas siin enne 24.02.2022) ja taotlevad Eestis perehüvitisi, peavad tõendama, et nad ei saa mõne teise riigi perehüvitisi.

Sul on õigus perehüvitisi edasi saada, aga perehüvitiste maksmine ei pikene automaatselt koos elamisloa pikendamisega. Selleks et Eestist perehüvitisi edasi saada, peate seega esitama uue taotluse koos vajalike dokumentidega.

Oluline: nii lapsel kui ka vanemal peab olema registreeritud elukoht rahvastikuregistris.

Tõendi võib saata skaneerituna või pildina. Tõend võib olla ukraina, vene või inglise keeles.

Ei. Pangakonto või Dija rakenduse väljavõte ei ole tõend hüvitiste saamise/mittesaamise kohta. Tõendi peab olema välja andnud Ukraina pädev asutus ja see peab sisaldama järgmist infot:

1. kellele hüvitist makstakse/maksti (saaja andmed),
2. kelle eest hüvitist makstakse/maksti (lapse andmed),
3. mis liiki hüvitist makstakse/maksti,
4. mis perioodil hüvitisi makstakse/maksti,
5. tõend peab olema allkirjastatud ja võimaluse korral templiga.

Koos perehüvitiste taotlusega tuleb esitada

1. lapse sünnitunnistus
2. abielutunnistus (kui taotlejal on sünnitunnistusel teine perekonnanimi)
3. tõend Ukraina perehüvitiste saamise/mittesaamise/lõpetamise kohta
4. koolitõend (kui laps õpib välismaal)
5. tõend teise lapsevanema puudumise kohta sünniaktis (kui soovid taotleda üksikvanema lapse toetust)

Tõendeid võib esitada 30 kalendripäeva jooksul alates taotluse esitamise päevast.

Perehüvitiste saamiseks tuleb täita perehüvitiste taotlus Ukraina sõjapõgenikele ning esitada see sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses suhtluse kaudu või saata digiallkirjastatuna e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Taotlust võib täita ka klienditeeninduses. Kontaktid leiad sotsiaalkindlustusamet.ee.

Jah. Kui kasvatad Eestis alla kolmeaastast last, on sulle ravikindlustus tagatud ka juhul, kui sa ei saa veel vanemahüvitist ega perehüvitisi.