-
Ajutise kaitse taotlemine
-
Politsei- ja Piirivalveameti broneerimissüsteemis aja broneerimine
-
Ajutise kaitse pikendamine
-
Ajutisest kaitsest loobumine
-
Rahvusvahelise kaitse taotlemine
NB!
Ajutise kaitse saajana on sul kohustus läbida A1 taseme eesti keele kursus (100 akadeemilist tundi) ning osaleda ühepäevasel kohanemiskoolitusel. Riik pakub tasuta keelekursust kontaktõppena üle Eesti ja veebikoolitusena. Lisainfo ja registreerumine: https://www.settleinestonia.ee/
Ajutise kaitse taotlemine
Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele, kes põgenesid riigist pärast 24. veebruaril alanud Venemaa sõjalist agressiooni, antakse Eestis valitsuse otsuse kohaselt ajutine kaitse, mis tähendab aastase kehtivusajaga Eesti elamisluba.
Ajutine kaitse annab Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele samad õigused nagu Eesti elanikele. Sõja jätkumisel Ukrainas saab ajutist kaitset vajadusel pikendada. Koos ajutise kaitse taotlemisega saab sõjapõgenik Eesti isikukoodi. Ajutise kaitse taotlemine ei ole sõjapõgenikule kohustuslik, kuid tagab sarnaselt Eesti elanikele ligipääsu erinevatele teenustele ja toetustele.
Kes saavad Eestis ajutise kaitse?
- Enne 24.02.2022 Ukrainas elanud ja alates 24.02.2022 Eestisse saabunud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed.
- Enne 24.02.2022 Ukrainas elanud ja alates 24.02.2022 Eestisse saabunud kodakondsuseta või muu kolmanda riigi kodakondsusega inimesed, kellel oli Ukrainas rahvusvaheline kaitse, samuti nende pereliikmed.
Sõjapõgeniku pereliige on abikaasa või elukaaslane, alaealine vallaline laps ja teised lähisugulased, kes elasid põgenikuga samas leibkonnas ja olid tema ülalpidamisel. Pereliikmeid käsitatakse perekonnana juhul, kui pere viibis ja pere elukoht oli juba enne 24. veebruari 2022. a Ukrainas.
Ajutine kaitse ei laiene Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele, kes elasid või viibisid Eestis enne 24.02.2022. Enne 24.02. Eestis viibinud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed saavad ajutiselt Eestisse edasi jääda ka juhul, kui nende viisavabaduse periood või viisa kehtivus on lõppenud.
Enne 13. augustit 2025 taotletud ajutine kaitse kehtib kuni 2026. aasta märtsini.
Alates 13. augustist 2025 taotletud ajutine kaitse kehtib kuni 2027. aasta märtsini.
Ajutine kaitse Ukraina sõjapõgenikule
Jah, kuid see oleneb, kas ja millises riigis antud kaitse on kehtiv. Kahes riigis korraga ajutise kaitse staatust ei saa olla, kuid kaitse saajate hulka kuuluval inimesel on õigus valida, millises riigis ta oma õigust kastutab.
Täpset tähtaega ja ajutiste visiitide arvu ei ole määratud. Lubatud on visiidid koju, et sealset olukorda hinnata. Oluline on visiidi ajutine iseloom. Visiidi pikkust vajaduse korral hinnates võidakse arvestada proportsionaalselt elamisloa pikkusega (ajutise kaitse alusel antava elamisloa pikkus on üks aasta).
Ei, ajutise kaitse taotlust saab esitada vaid politsei- ja piirivalveameti teenindussaalides. Vajaliku info ja broneerimise võimaluse leiab Politsei- ja Piirivalveameti lehelt.
Ajutine viisavabastus:
- Ukraina kodanikud saavad Eestis viibida ka siis, kui nende viisa või muu viibimise alus on lõppenud või lõpeb lähiajal. Eraldi viisa või muu viibimise aluse pikendamist taotleda vaja ei ole.
- teiste riikide kodanikud: kui inimesel on raskusi tagasipöördumisega oma elukohariiki ja on seega vajadus jääda Eestisse kauemaks kui tema hetke seaduslik viibimisalus võimaldab (nt ettenähtud viisavaba periood või viisa on lõppemas), siis on võimalik esitada viibimisaja pikendamise taotlus. Viibimisaja pikendamise kohta saab täpsemalt lugeda Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.
Lühiajaline töötamine (kuni 365 päeva):
- kui leiad Eestis meelepärase töö, saab tööandja sind registreerida lühiajalise töötajana, millega kaasneb pikaajaline viisa (kuni 12 kuud). Tööandja saab taotluse esitada nii veebis kui ka politsei- ja piirivalveameti teeninduspunktis ning menetlus kestab kuni 15 päeva. Lühiajalise töötajana ei ole sul küll õigust Eestis sõjapõgenikele pakutavale ajutisele majutusele või sotsiaaltoetustele (nt töötutoetus, peretoetused), aga selle eest on sulle garanteeritud kindel sissetulek.
Elamisluba rahvusvahelise kaitse alusel:
- Kui vajad rahvusvahelist kaitset, saad Eestis esitada varjupaiga taotluse. Avaldust saab esitada ükskõik millises politsei- ja piirivalveameti (PPA) teeninduspunktis (rohkem infot: www.politsei.ee). Ukraina kodanike puhul saab varjupaika taotleda lihtsustatud korras ning PPA eesmärk on menetlus läbi viia ühe kuuga (maksimaalne menetlusaeg on kuni kuus kuud, mis ei ole Ukraina sõjapõgenike puhul kindlasti vajalik). Rahvusvahelist kaitse staatust antakse erinevatel alustel:
- kui sind ohustab kodumaal sõda või muu tõsine oht, võid saada täiendava kaitse staatuse ja tähtajalise elamisloa kehtivusajaga üks aasta. Seda on võimalik pikendada kahe aasta kaupa.
- kui sul on põhjust karta kodumaal tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitilise meelsuse pärast, võid saada pagulase staatuse ja tähtajalise elamisloa kehtivusajaga kolm aastat. Seda on võimalik pikendada kolme aasta kaupa.
- Kõikide rahvusvahelise kaitse liikide puhul (st pagulase staatus, täiendav ja ajutine kaitse) korral on vastuvõtualane abi sama. See tähendab, et sul on õigus töötada, saada Eesti riigilt teenuseid ja toetusi samadel alustel nagu kohalikud elanikud. Sealhulgas korraldatakse vajadusel toetusena majutus majutuskeskuses või mujal ja kaitse saamisel aidatakse leida püsiv elukoht. Ukraina kodanikele tagab Eesti riik nelja kuu jooksul majutuse ja ülalpidamise täpselt samamoodi nagu ajutist kaitset taotlenud sõjapõgenikele.
- Üldjuhul ei tohi varjupaiga taotluse menetlemise ajal töötada, aga kui inimesel varasemalt oli selleks õiguslik alus olemas, siis võib ta töötamist jätkata ka rahvusvahelise kaitse taotlemise ajal (nt inimesel on kehtiv lühiajalise töötamise registreering). Kui inimesel varem töötamise õigust ei olnud, siis ta enne rahvusvahelise kaitse saamist Eestis töötada ei tohi.
Ajutine kaitse on elamisluba Eestis elamiseks ja ei anna automaatset õigust teistes riikides töötamiseks. Kui on soov teises riigis tööle asuda, siis tuleb uurida konkreetses riigis töötamise reegleid ja taotleda selleks vajalikud load.
Ajutisest kaitsest loobumine
Ajutine kaitse on üks rahvusvahelise kaitse liikidest, mis on aga lühiajaline ning Euroopa Nõukogu otsuse tähtaja saabumisel peaksid inimesed oma päritoluriiki tagasi pöörduma (eeldusel, et sõjategevus lõppeb ja otsust ei pikendata). Soovi korral võib ajutisest kaitsest loobuda ning pöörduda tagasi oma koduriiki, sellisel juhul piisab, kui sellest PPA-d teavitada.
Kui ajutine kaitse on ühest Euroopa riigist juba saadud, siis ei ole alust seda küsida teistes riikides.
Politsei- ja Piirivalveameti broneerimissüsteemis aja broneerimine
- Ajutise kaitse taotluse esitamiseks Euroopa Nõukogu otsuse alusel on aja broneerimine teenindussaali külastamiseks kohustuslik.
- Aega saab broneerida Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel https://broneering.politsei.ee/
- Valige teenus: Ajutise kaitse taotlemine (Ukraina)
- Valige sobiv asukoht.
- Aega saab broneerida kuupäevadele, mis on kalendris esile tõstetud. Hallina märgitud kuupäevadel ei ole vaba aega broneerimiseks. Aega on võimalik broneerida alates järgmisest tööpäevast (vaba aja olemasolul). Aega on võimalik ette broneerida kuni 3 kuud ja päevad avanevad ühe päeva kaupa.
- Broneering tuleb teha koheselt õigete isikuandmetega ja hiljem isikuandmeid muuta ei saa. NB! Broneeringut saab kasutada ainult inimene, kelle nimele on broneering tehtud.
- Ühe broneeringu alusel võib taotluse esitada üks täiskasvanu ja koos temaga alaealised lapsed. Kui peres on rohkem täiskasvanuid, siis tuleb broneerida mitu aega.
Ajutise kaitse alusel antud elamisloa pikendamine
Kui sinu elamisluba on lõppemas, saad seda pikendada PPA iseteeninduskeskkonnas https://asylum.politsei.ee/. Esita pikendamise taotlus üks kuni kolm kuud enne elamisloa kehtivuse lõppemist.
Taotluse esitamiseks iseteeninduskeskkonnas vajad:
- internetiühendust,
- isikukoodi ja elamisloakaardi andmeid.
Ajutise kaitse pikendamiseks tuleb teha PPA teeninduses kohapeal endast dokumendi jaoks digikioskis uus foto. Leiad teenindussaalide asukohad ning lahtiolekuajad siit.
Ajutise kaitse pikendamist taotlev inimene peab olema läbinud või registreerinud kohanemisprogrammi ja sellele saab registreeruda siit: www.settleinestonia.ee/programme
Pikendatud elamisloakaardi saad kätte enda valitud PPA teenindusest.
- Enne 13. augustit 2025 taotletud ajutine kaitse kehtib kuni 2026. aasta märtsini.
- Alates 13. augustist 2025 taotletud ajutine kaitse kehtib kuni 2027. aasta märtsini.
Ajutise kaitse pikendamine
Ajutise kaitse pikendamist saab iseteeninduses taotleda alates 3. detsembrist.
Palume ajutise kaitse saajatel juba oktoobris ja novembris külastada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) teenindussaali ning teha digikioskis dokumendi jaoks uus foto - dokumendifoto tuleb teha enne iseteeninduskeskkonnas taotluse esitamist. Teenindussaalide asukohad ja lahtiolekuajad leiad politsei.ee lehelt.
Ajutise kaitse pikendamiseks tuleb esitada iseteeninduskeskkonnas asylum.politsei.ee elektrooniline taotlus. Taotlemisel küsitakse sinu isikukoodi ja elamisloakaardi andmeid ning saad märkida, millises PPA teeninduses soovid oma uue elamisloakaardi kätte saada. Vajadusel võib pikendamistaotluse esitada ka PPA teeninduses kohapeal (taotlusankeedid saab tutvumiseks ja/või eelnevalt täitmiseks alla laadida politsei.ee lehelt). Teatud juhtudel võidakse teilt küsida ka täiendavaid küsimusi. Sellisel juhul võetakse teiega eraldi ühendust.
Ajutise kaitse pikendamist saab iseteeninduses asylum.politsei.ee taotleda alates 3. detsembrist.
Palume ajutise kaitse saajatel juba oktoobris ja novembris külastada PPA teenindussaali ning teha digikioskis dokumendi jaoks uus foto. Ajutise kaitse pikendamisel tuleb dokumendifoto teha enne iseteeninduskeskkonnastaotluse esitamist.
Pane tähele! Kui sinu ajutise kaitse elamisluba on juba kehtetuks muutunud, saad ajutise kaitse pikendamise taotluse esitada vaid PPA teeninduses kohapeal.
Ajutise kaitse omamine ega pikendamine ei ole kohustuslik. Igal Ukraina kodanikul on õigus Eestis edasi viibida ja elada ka ilma ajutist kaitset taotlemata, kuid sel juhul puuduvad elamisluba ja sellega kaasnevad sotsiaalsed garantiid.
Ajutist kaitset saad pikendada iseteeninduskeskkonnas alates 3. detsembrist 2024. Soovitatav on pikendamise taotlus esitada vähemalt kuu aega enne kehtivustähtaega.
- Ajutise kaitse pikendamisel tuleb dokumendifoto teha enne iseteeninduskeskkonnas taotluse esitamist: palume ajutise kaitse saajatel juba oktoobris ja novembris külastada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) teenindussaali ning teha digikioskis dokumendi jaoks uus foto. Teenindussaalide asukohad ning lahtiolekuajad leiad politsei.ee lehelt.
- Esita PPA iseteeninduskeskkonnas asylum.politsei.ee ajutise kaitse elamisloa pikendamise taotlus. NB! Sisestage taotlust tehes kindlasti e-kirja aadress, mida te ise loete.
- Pärast iseteeninduskeskkonnas taotluse esitamist saad oma e-posti aadressile kinnituse, et sinu taotlus on vastu võetud koos meeldetuletusega, et kaitset pikendatakse alles siis, kui taotleja on teinud endast ka uue foto PPA teenindussaalis.
- Kui pikendatud elamisloakaart on valminud, saad e-kirja, et võid elamisloakaardile enda valitud PPA teenindusse järele minna.
Hea teada!
- Vajadusel võib pikendamistaotluse esitada ka PPA teeninduses kohapeal (taotlusankeedid saab tutvumiseks ja/või eelnevalt täitmiseks alla laadida politsei.ee lehelt).
Sõltub ajutise kaitse taotlemise hetkest:
- kuni 09. septembrini 2023 taotletud ajutine kaitse kehtib ühe aasta, misjärel tuleb selle pikendamiseks esitada uus taotlus.
- alates 10. septembrist 2023 taotletud ajutine kaitse kehtib kuni 3. märtsini 2025.
Ajutise kaitse elamisloa pikendamine on Ukraina kodanikule tasuta.
Taotlemisel tuleb märkida, millises Politsei ja Piirivalveameti teeninduses soovitakse oma uus elamisloakaart kätte saada. Kui pärast taotluse esitamist soovitakse muuta dokumendi kättesaamiskohta, tuleb selle eest maksta.
Ajutise kaitse pikendamise taotlemiseks peab inimese elukoht olema registreeritud rahvastikuregistris. Elukoha saab registreerida kohalikus omavalitsuses. Elukoha registreerimiseks tuleb esitada ruumi kasutamist tõendav dokument (nt üürileping) või ruumi omaniku nõusolek. Kui üürileping on olemas, siis sellest piisab ja omaniku nõusolekut täiendavalt ei ole vaja.
Kui sa kolid ühest linnast, linnaosast või vallast teise, pead uuendama oma andmeid ka rahvastikuregistris. Seda on vaja, et omavalitsus saaks planeerida lasteaia- ja koolikohti, maksta toimetulekutoetust ja eluaseme üürimise hüvitist.
Jah, saad. Ajutist kaitset saab pikendada ka kehtiva reisidokumendita: kehtiv kord võimaldab isikut tuvastada või isikusamasust kontrollida ka muude tõendite alusel. Küll aga ei väljasta Eesti ajutise kaitse staatuses olevatele välismaalastele välismaalase passe. Seega, kui soovid reisida, tuleb uue passi saamiseks pöörduda tagasi Ukrainasse, kuna uute reeglite kohaselt Ukraina saatkond enam passe välja ei anna. Eesti elamisluba ei ole reisidokument.
Rahvusvahelise kaitse taotlemine
Inimestel, kes lahkusid Ukrainast enne 24.02.2022 ja ei saa sõja tõttu koju naasta, on võimalik Eestis viibida viisavabalt. Lisaks saavad nad taotleda rahvusvahelist kaitset. Kui tavapäraselt võtab rahvusvahelise kaitse menetlus aega kuni kuus kuud, siis Ukraina kodanikele viiakse see läbi lihtsustatud korras ning menetlus kestab umbes kuu aega.
Rahvusvahelist kaitset taotlevatele Ukraina kodanikele tagab riik nelja kuu jooksul majutuse ja ülalpidamise täpselt samamoodi nagu ajutist kaitset taotlenud sõjapõgenikele. Soovi korral võib taotleja elada iseseisvalt mujal, näiteks tuttavate või sugulaste juures.
Õigus kuu aega kestva menetluse ajal Eestis töötada sõltub sellest, kas inimesel varasemalt oli selleks õiguslik alus või mitte. Kui tegemist on juba varem Eestis viibinud inimesega, kes töötas lühiajalise töötamise registreeringu alusel, siis võib ta töötamist jätkata ka rahvusvahelise kaitse menetluse ajal. Kui inimesel varem töötamise õigust ei olnud, siis ta enne rahvusvahelise kaitse saamist Eestis töötada ei tohi.
Rahvusvahelise kaitse elamisloa pikendamise taotluse saab esitada PPA iseteeninduses aadressil asylum.politsei.ee kui elamisloa kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui neli kuud.
Soovitame tungivalt Venemaa Föderatsiooni mitte reisida, sest see võib teatud juhtudel kaasa tuua elamisloa kehtetuks tunnistamise.
Viimati uuendatud 16.12.2025
