Info kohalikule omavalitsusele

Jah. Alates 1. juunist saavad tööandjad taotleda rahvusvahelise kaitse saajate töötamist toetavat teenust.

Tööandjal on võimalik taotleda:

• ühekordset mentortasu, mille suurus on 75% alampalgast. Mentortasu saab taotleda nelja kuu jooksul töötaja tööle võtmisest.
• tööalase koolituse kulude hüvitamist kuni 2500 euro eest töötaja kohta kuni aasta jooksul töötaja tööle võtmisest.
• tõlketeenuse ja kvalifikatsiooni saamisega seotud kulude hüvitamist 500 euro eest töötaja kohta. Toetust saab taotleda nende töötajate eest, kes on võetud tööle vähemalt neljaks kuuks või tähtajatult.

Mentorluse tasu makstakse ja kulud hüvitatakse rahvusvahelise kaitse saajate puhul, kelle esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või ajutise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest ei ole möödunud üle viie aasta.

Meede on välja töötatud pidades eelkõige silmas ajutise kaitse saajatest Ukraina sõjapõgenike tööle saamise toetamist, kuid tingimused kehtivad kõigi rahvusvahelise kaitse saajate tööle võtmisel.

Rohkem infot taotlemise ja tingimuste kohta leiab tootukassa.ee.

Täpsemalt saab kehtivate keelenõuete kohta seoses Ukraina sõjapõgenike värbamisega lugeda Keeleameti kodulehelt: www.keeleamet.ee/et/uudised/ukraina-sojapogenike-varbamisest

Töötaja töölevõtmise üle otsustab tööandja, kes saab ka Ukrainast saabunud sõjapõgenikke toetada eestikeelses keskkonnas toime tulemisel ja tavapärase igapäevaelu juurde naasmisel Eestis. Mõned näited keeleseaduse alusel kehtivatest nõuetest erinevatele ametikohtadele:

• Teenindajatelt nõutakse eesti keele oskust B1-tasemel. Kui ettevõte võtab tööle Ukrainast saabunud sõjapõgeniku, tuleb eestikeelne teave ja teenindamine tagada töökorralduslike meetmetega, sest tarbijal on sõltumata töötaja rahvusest või staatusest õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele. Töökorralduslikud meetmed tähendavad, et eestikeelse kliendisuhtluse tagamiseks peab kaupluse müügisaalis või muus kohas, kus klientidega vahetult suheldakse, olema alati eesti keelt valdav kolleeg, kes vajadusel Ukrainast saabunud teenindajat aitab ja toetab.
• Meditsiiniõdedelt nõutakse keeleseaduse alusel eesti keele oskust B2-tasemel. Meditsiinitöötaja tuleb enne tööle asumist kanda ka tervishoiutöötajate registrisse. Kui meditsiiniasutusse asub tööle ilma eesti keele oskuseta töötaja, tuleb tööandjal tagada, et eestikeelsete patsientide puhul töötab temaga koos hästi eesti keelt oskav kolleeg, kes vajadusel tõlgib ning abistab.
• Õpetajatelt nõutakse samuti B2-tasemel eesti keele oskust. Ukrainas õpetajahariduse omandanud inimestel on lihtsam tööd leida meie vene õppekeelega koolides, kuid näiteks võõrkeeleõpetajatel (inglise, saksa, prantsuse) on võimalik rakendust leida ka eesti õppekeelega koolis.

Kõik töökollektiivid, kuhu asub tööle Ukraina sõjapõgenikke, võiksid neid toetada eesti keele õppimisel. Keelt on sajandeid õpitud tegelikes suhtlussituatsioonides, mida elu meile iga päev pakub. Motiveeritud inimene omandab elementaarse suhtlusoskuse juba paari kuuga.

Kui keeleoskamatu töötaja kohta peaks Keeleametile laekuma kaebus, soovib amet lahendada sellised kliendikaebused võimalikult paindlikult ning nõustada sõjapõgenikest töötajaid keeleõppevõimaluste leidmisel.

Keelekoolituste kohta leiab teavet Integratsiooni Sihtasutusest ja Töötukassast, kes abistavad tööandjaid töötajate eesti keele oskuse arendamisel, pakuvad keelekoolitusi ja muid keeleõpet toetavaid teenuseid.

Kui oled saanud Eestis elamisloa (n ajutise või rahvusvahelise kaitse alusel), on sul võimalik end töötuna arvele võtta lähimas töötukassa esinduses. Töötuna registreerimiseks võta kaasa isikut tõendav dokument ja elamisloa otsus. Rohkem infot leiab töötukassa veebilehelt või infotelefonilt (+372) 777 3000.

Tööotsingute ajal makstakse sulle baasmääras töötuskindlustushüvitist, kui oled viimase kolme aasta jooksul töötanud vähemalt 8 kuud (arvestatakse ka töötamist Ukrainas). Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on 50% Eesti eelmise aasta töötasu alammäärast: 2026. aastal 14,77 eurot kalendripäevas, mis teeb 31-päevase kuu puhul 457,87 eurot kuus (bruto). Baasmääras hüvitist on võimalik saada 180 päeva, sõltuvalt tööturu olukorrast ka kauem. Kui oled viimase kolme aasta jooksul töötanud vähemalt 12 kuud, võib sul tekkida õigus ka sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele.

Töötuna arvel olles omate ka ravikindlustust.

Ukraina tervishoiutöötajate tööle saamise tingimused on samad, mis kõigil teistel muude riikide haridusega tervishoiutöötajatel. See tähendab, et kutsealaseks töötamiseks peavad nad olema registreeritud ning registrisse saamiseks tuleb muu riigi haridusega inimesel sooritada vastavuseksam.

Vastavuseksam koosneb tööpraktikast (keskmiselt neli kuud) ning kirjalikust eksamist. Vastavuseksamit saab sooritada ainult eesti keeles. Registrisse kandmata ei tohi tervishoiutöötaja kutset omavad isikud tervishoiuteenust osutada ja neid ei saa tööle võtta arstina, hambaarstina, õena või ämmaemandana.

Registrisse kandmise nõuded on ranged, sest patsientide ohutus on kõige olulisem. Küll aga saavad kõik Ukrainast tulnud õed, arstid jt aidata meditsiiniala konsultantidena ja abilistena registreeritud tervishoiutöötaja juhendamisel ja vastutusel. Hetkel ei ole veel otsustatud, et Ukraina tervishoiutöötajatele tehakse erand.

Jah, Eestis on võimalik tööle asuda ka ilma ajutist kaitset taotlemata. Küll aga on töötamiseks vajalik isikukood, mille saad siis, kui tööandja registreerib sind kas lühiajalisele või hooajatööle.

Lühiajaline töö

• Ilma ajutist kaitset taotlemata on sul õigus töötada Eestis lühiajaliselt, kui su tööaeg on enam kui viis päeva ühe kuu jooksul ja kuni maksimaalselt 365 päeva 455-päevase perioodi jooksul. Lühiajaliseks töötamiseks peab tööandja registreerima sind lühiajalise töötajana politsei- ja piirivalveametis. Kui tööandja registreerib sinu lühiajalise töötamise, saad ka Eesti isikukoodi.
• Lühiajalisele töötajale maksab tööandja töötasu, mis on vähemalt võrdne Eesti keskmise brutopalgaga (jaanuar 2025 seisuga 1832 eurot). Erandid, millistele töödele palganõue ei kohaldu, leiad politsei- ja piirivalve ameti lehelt.
• Lühiajaliselt töötamine ei anna sulle õigust saada hüvitisi ja toetusi nagu peretoetused, toimetulekutoetus jne.

Hooajatöö

• Hooajatöö on lühiajalise töötamise alaliik. Tööandja registreerib sind politsei- ja piirivalveametis lühiajalise töötajana hooajalisele tööle näiteks põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, majutus- või toitlustusvaldkonnas, toiduainete tootmises vms. Hooajaliselt saab töötada kuni 270 päeva ühe aasta jooksul.
• Hooajalisel töötamisel peab tööandja maksma sulle vähemalt 5,31 eurot (bruto) tunnis või 886 eurot (bruto) kuus ehk Eestis kehtivat töötasu alammäära.
• Hooajaline töö ei anna sulle õigust hüvitistele ja toetustele nagu peretoetused, toimetulekutoetus jne.

Kuidas lühiajalist või hooajatööd politsei- ja piirivalveametis registreerida?

• Lühiajalise töötamise registreerimist saab tööandja taotleda isiklikult või volitatud esindaja kaudu politsei- ja piirivalveameti teenindusbüroodes, elektrooniliselt või posti teel.
• Registreerimiseks tuleb täita taotlus, esitada töösoovija digitaalne värvifoto ja passikoopia ning maksta riigilõiv. Vastavalt konkreetsele ametikohale võib vajalik olla ka muude dokumentide esitamine (nt tööleping).
• Tavakorras registreeritakse lühiajaline töötamine või keeldutakse registreerimisest 15 tööpäeva jooksul taotluse menetlusse võtmisele järgnevast päevast või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamise päevast arvates.

Kui tegemist on ajutise eemal viibimisega, siis makstakse toetusi edasi. Kui tegemist on püsivalt mujale elama asumisega, siis lõpetatakse ka toetuste maksmine. Toetuste ja teenuste taotlemiseks on vajalik registreerimine rahvastikuregistris. Registreerimine on iga Eesti elaniku kohustus.

Näide: Ukraina neljaliikmeline pere mees töötab Eestis ja viibib siin lühiajalise töötamise õiguse alusel. Ta ei ole taotlenud rahvusvahelist kaitset ei ole taotlenud ja õigust toimetulekutoetusele ei ole. Tema naisel ja lastel on aga ajutine kaitse ja võimalik taotleda toimetulekutoetust.

Toimetulekutoetuse taotlemisel esitab naine kohalikule omavalitsusele andmed kõigi pereliikmete, sh mehe sissetulekute ja eluasemekulude kohta. Toimitakse nagu tavalise menetlusega ning arvutatakse pere abivajadustase.

Varem Ukraina sularahas välja makstud pensioni kätte saamiseks tuleks pensionäril pöörduda sotsiaalkindlustusametisse sooviga saada oma pensioni välislepingu alusel kätte Eestis.

Avaldust esitades tuleb aga võtta arvesse, et Ukraina kahjuks ei saa kanda pensioni otse Eesti kontole ning teise riigi pension makstakse Eestis välja kord kvartalis. Rohkem infot: www.sotsiaalkindlustusamet.ee

Saatjata alaealisele on vaja määrata Eestis seaduslik esindaja ehk eestkostja, kes hoolitseb lapse heaolu eest ning esindab teda vajalikes toimingutes (nt toetuste taotlemine, pangakaardi vormistamine, ravi üle otsustamine jms). Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid kohalik omavalitsus, kuhu laps on sisse kirjutatud (sissekirjutuse puudumisel kohalik omavalitsus, mille halduspiirkonnas laps elab).

Eestkostja määrab kohus. Selleks tuleb kohtule esitada avaldus, vt eestkoste taotlemise vorm. Kuna kohtumenetluse ja asjaajamise keeleks on eesti keel, saab eestkoste taotlemisel abi kohaliku omavalitsuse spetsialistidelt.

Kui eestkostet taotletakse esialgse õiguskaitse korras, teeb kohus eestkoste määramise otsuse tavaliselt kuni viie päeva jooksul. Pärast määruse kättesaamist saab eestkostja juba ametlikult last esindada. Eeskostjaks määratud isik vastutab täielikult lapse eest, sh tema kasvatamise, temaga seonduvate otsuste tegemise, tema isiku ja vara eest hoolitsemise ja esindamise eest.

Eestkostja saab lapsele taotleda peretoetusi, nt lapsetoetust ning eestkostetava lapse toetust.

Täpsem info saatjata alaealiste ja nende abistamise kohta on leitav sotsiaalkindlustusameti kodulehelt sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ukraina

Ajutise kaitse saanud sõjapõgenik saab pöörduda toiduabi saamiseks elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda. Omavalitsus otsustab inimese lisamise toiduabi saajate nimekirja. Eesti Toidupank jagab põgenikele toiduabi omavalitsustelt saadud nimekirjade alusel.

Jah, laps saab Eestis õppida ka siis, kui tal ei ole veel isikukoodi ega ajutist kaitset.

Kooli- ja lasteaiakohta saab taotleda kohalikus omavalitsuses. Kõikidele Ukrainast tulevatele koolikohustusega lastele püüame koostöös kohalike omavalitsustega tagada esimesel võimalusel koolikoha.

Lapse registreerimiseks peab kool pöörduma Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) poole, kus on loodud võimalus sisestada andmed ka ainult lapse sünniaja põhjal. Kool ise andmeid lisada ei saa. EHISe kasutajatoe kontaktid: ehis.tugi@hm.ee, telefon: +372 765 5050 (E-R 900 - 1600).

Juhul, kui isikukood ja ajutine kaitse tekib, on  kooli vastutus õpilase andmeid EHIS-es ise täiendada.

Õppimisvõimalused Ukraina lastele ja noortele loob kohalik omavalitsus, arvestades võimalusel pere soovidega. Vaikimisi lähtutakse eeldusest, et laps liitub eesti õppekeelega kooliga. Samas on keeruline prognoosida, kui palju lapsi ja noori meie haridusasutustesse tuleb. Suure arvu lisanduvate õppurite puhul võib olla keeruline tagada täpselt sellises formaadis õpet nagu pere soovib.

Ukrainast tulnud õpilastele pakutakse võimalust haridustee jätkamiseks nii alus- ja üldhariduses kui ka kutse- ja kõrghariduses.

• Alusharidus, lasteaiad ja -hoiud eelkooliealistele lastele (1,5–7-aastastele).
• Põhiharidus, üldhariduskoolides koolikohustuslikele (7–17-aastastele) lastele ja noortele.
• Kesk-, kutse- ja kõrgharidus, gümnaasiumide, kutsekoolide, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide vahendusel.
• Huviharidus ja -tegevus, huvikoolides, üldhariduskoolides ja avatud noortekeskustes, reeglina alates 7. eluaastast.
• Noorsootöö, avatud noortekeskustes ja noorteorganisatsioonides 7–26-aastastele.

Ukrainast saabuvate laste ja noorte haridustee jätkamine Eestis sõltub sellest, kui pikaks ajaks sõjapõgenike pered Eestisse jäävad. Osa peredest on tulnud vaid sõjategevuse ajaks ja plaanivad esimesel võimalusel kodumaale tagasi pöörduda. Tõenäoliselt on ka peresid, kes plaanivad jääda Eestisse pikemaks ajaks.

Haridusvõimaluste kohta saab täpsemat infot Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt

Lasteaiakoha saad taotleda otse kohalikust omavalitsusest ka juba siis, kui sul veel puudub isikukood, ajutine kaitse, püsiv elukoht.

Lasteaiakoha taotlemine algab kirjaliku avalduse esitamisega lapsevanema poolt valitud lasteaeda või kohalikule omavalitsusele. Kui soovitud lasteaias on vaba koht, siis võetakse laps vastu.

Hea teada:

• Lasteaias käimine ei ole Eestis kohustuslik.
• Alushariduse kättesaadavuse eest vastustab kohalik omavalitsus, kellel on kohustus tagada kõigile 1,5 kuni 7-aastastele oma teeninduspiirkonna lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia lasteaias.
• 1,5-3-aastase lapse lasteaiakoha võib vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega.

Koolikoha saad taotleda otse kohalikust omavalitsusest või koolist ka juba siis, kui sul veel puudub isikukood, ajutine kaitse, püsiv elukoht. Kõikidele Ukrainast tulevatele koolikohustusega lastele püüame koostöös kohalike omavalitsustega tagada esimesel võimalusel koolikoha.

Hea teada:

• Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus haridusele. Põhiharidus (1.-9. klass) on kohustuslik. Esimesse klassi oodatakse lapsi, kes on enne käesoleva aasta 1. oktoobrit saanud seitsme aastaseks. Koolis tuleb käia kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni - sama kehtib Eestis ka välisriigi kodakondsusega lastele.
• Riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides on haridus õppemaksuta.
• Lapsevanemal on õigus otsustada oma koolikohustusliku lapse haridusteed puudutavaid küsimusi nagu näiteks Eestis viibimise aeg, õppekeel ja millise keele- või kultuuriruumiga ennast seotakse. Haridusasutused ja koolipidajad saavad anda vanematele soovitusi ja tutvustada võimalusi.

Ravimite ostmisest ja müümisest:

• Ravimeid osta ainult seaduslikest apteekidest. Lähima apteegi leiad kaardilt: apteegid.ravimiamet.ee
• Eraisikult ei tohi ravimeid osta, sest sel viisil ei tea sa kunagi, kuidas on ravimeid säilitatud ja milline on nende päritolu. Peale selle, et ravimite müümine on ohtlik, on see ka ebaseaduslik.
• Kõlbmatud või ülejäänud ravimid vii apteeki, kus need võetakse tasuta vastu. Ravimeid ei tohi visata prügikasti või kanalisatsiooni, kuna need sisaldavad toimeaineid, millel on mõju keskkonnale, loomadele ja inimestele.

• Eestis kirjutab antibiootikume välja meditsiinitöötaja.
• Antibiootikume kirjutatakse ainult bakteritest põhjustatud haiguste raviks.
• Gripi või hooajaliste viirusnakkuste puhul antibiootikumid ei aita.
• Antibiootikume tuleb kasutada täpselt arsti ettekirjutuse järgi.
• Ravi kestust ei tohi ise lühendada või ravimi kogust vähendada. Nii võib juhtuda, et sinu organismis pole kõikide bakterite hävitamiseks piisavalt ravimit ja haigus ei parane.

Tervisemure korral helista perearsti nõuandetelefonil 1220 (+372 6346 630). Tervisenõu saab igapäevaselt eesti (24h), vene keeles (24h) ja inglise keeles (15:00-17:00).

• Lähima apteegi asukoha leiad apteegid.ravimiamet.ee.
• Ravimite kohta leiad infot ravimiregistrist (ravimiregister.ee/en), sisestades otsingusse toimeaine nime. Ravimiregistris on paljude ravimite pakendite infolehed inglise ja vene keeles.

Eestis müüdavad ravimid on tõhusad, ohutud ja kvaliteetsed. Ravimite omadusi on kontrollitud Euroopa Liidus kehtivate nõuete järgi.

Kergemate tervisemurede (nohu, valu, palavik jne) korral aitab ravimi valida apteeker. Tema õpetab ka, kuidas ravimit õigesti kasutada. Tõsisema haigusseisundi korral tuleb pöörduda arsti poole.

Hea teada:

• Antibiootikume kirjutab Eestis välja ainult meditsiinitöötaja ning neid kasutatakse üksnes bakteriaalsete infektsioonide raviks. Gripi ja teiste viirusnakkuste puhul antibiootikumid ei aita.
• Eesti apteegid aktsepteerivad ka Ukrainas väljastatud paberretsepti, v.a narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite puhul. Oluline on, et apteekri jaoks on selgelt arusaadav, milline ravim on inimesele määratud.

Lisainfot tervise- ja arstiabi kohta Eestis leiad www.tervisekassa.ee/inimesele/ukraina-sojapogenikele.

Tervisenõu saab eesti, inglise ja vene keeles ka perearsti nõuandetelefonil 1220 (välismaa numbrilt helistades +372 634 6630).

Kui loom vajab arsti poolt üle vaatamist, saab abi veterinaararstilt või loomakliinikust.

Erakorralist veterinaarabi pakuvad 24/7 järgmised kliinikud:

• Rannamõisa PetCity kliinik 15 222 (Rannamõisa tee 8, Tallinn ).
• Loomade kiirabikliinik +372 502 3191 (Mustamäe tee 44-2, Tallinn).
• Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinik +372 731 3224 (päevasel ajal), +372 503 3878 (öösel) (Kreutzwaldi 62, Tartu).

Erakorralise abi saamiseks tuleb kindlasti kliinikusse ette helistada ja anda teada, milline on lemmiku probleem. Samuti tuleb kliinikut informeerida, et tegemist on karantiinis oleva Ukrainast tulnud loomaga. (Kõik sõjapõgenikega kaasas olevad koerad, kassid ja valgetuhkrud jäävad Eestis vähemalt 21 päevaks isolatsiooni.) Nii teab kliinik paremini ette valmistuda.

Erakorralise arstiabi arve tasumisega aitab Eestimaa Loomakaitse Liit, kui helistada +372 519 461 46.

Tasub teada:

Lemmikloomade toiduabi ja vajalike tarvikute pakkumisega tegelevad erinevad organisatsioonid. Näiteks pakuvad abi Eestimaa Loomakaitse Liit +372 519 461 46 ja Eesti Kennelliit +372 534 990 80 ja info@loomakaitse.eu.

On väga oluline, et lapsevanem tegeleks oma ärevusega. Heaks abiks on siin igapäeva rutiini jätkumine. Ära ela kogu aeg uudistes, võta teadlikult aega enda jaoks. Minge koos lapsega õue või tegutsege üheskoos kodus - füüsiline koormus, värske õhk ja koos tegutsemine mõjuvad rahustavalt.

Uudistega kursis olemine on vajalik, aga peame tegelema ka iseendaga, andma oma kehale võimaluse puhata ning ärevust maandada. Oluline, et lapsed näeksid, kuidas vanem tuleb toime keerulises olukorras ja teadlikult oma stressiga tegeleb.

Psühholoogilist tuge saab ööpäevaringselt eesti, vene ja inglise keeles kriisitoe telefonilt 116 006 (+372 6147 393). Samuti saab vestelda veebis aadressil www.palunabi.ee. Sotsiaalkindlustusamet pakub tasuta vaimse tervise veebinõustamist, mille aega saab broneerida veebilehel broneering-ska.tehik.ee/broneering/broneeri/est/.

Lisaks ohvriabi kriisitelefonile 116 006 on olemas:

• Üleriigiline lasteabitelefon, ööpäev läbi ja tasuta, eesti, vene ja inglise keeles: tel 116 111 (+372 600 4434), www.lasteabi.ee
• Tasuta usaldustelefon: eesti keeles lühinumber 126 (E-P 17-3); vene keeles lühinumber 127 (E-P 19-23), www.usaldus.ee
• Koolipsühholoogide nõuandeliin: eesti keeles lühinumber 1226 (E-R kell 16-20); vene keeles lühinumber 1227 (teisipäeviti kell 16-20), ukraina keeles 1227 (kolmapäeviti kl 16-20). Numbrile on oodatud helistama kõik laste ja noortega töötavad inimesed, õpilased, lapsevanemad. Kõnedele vastab kvalifitseeritud koolipsühholoog.
• Eluliin: eesti keeles tel +372 655 8088 (E-P 19-7), vene keeles tel +372 655 5688 (E-P 19-7), www.eluliin.ee

Psühhosotsiaalne kriisiabi tänases kontekstis on sõja eest põgenenud inimeste toetamine, et vähendada traumeeriva sündmuse mõju nende toimetulekule. Abistamine tähendab esmaste vajaduste märkamist, praktilise abi ja info andmist, emotsionaalse toe pakkumist. Kui abi ja toetus inimestele on õigeaegne ja kättesaadav, aitab see ennetada ja leevendada hilisemaid vaevusi ja posttraumaatilise stressihäire tekkimist.

Psühhosotsiaalne kriisiabi sisaldab:

• psühholoogilise esmaabi osutamist;
• peavarju, vee, toidu ja une ehk baasvajaduste tagamist;
• selgete juhiste ja info andmist edasiseks toimimiseks (näiteks migratsiooni, töötamise, hariduse ja arstiabi küsimustes).

Oluline on ennekõike inimlik tugi, märkamine ja kohalolu.

Sotsiaalkindlustusamet osutab psühhosotsiaalset kriisiabi sõja eest põgenenud inimestele ohvriabi kriisitelefonil 116006 (+372 614 7393), mis pakub ööpäev läbi esmast tuge ja psühholoogilist esmaabi eesti, vene ja inglise keeles.

Lisaks saab vestelda veebis aadressil: www.palunabi.ee eesti, inglise ja vene keeles.

Lapse ärevust võib näidata see, kui ta räägib pidevalt sõjast, uurib selle kohta või hoopis väldib seda teemat. Märgiks on ka see, kui laps teeb sõja teemal nalja - see võib olla tema kaitsereaktsioon. Igal juhul on ohumärk, kui lapse käitumises toimub muutus - avatud ja rõõmus laps muutub murelikuks ja kinniseks või kui laps kurdab, et ta ei saa magada.

Mingil juhul ei tohi naeruvääristada lapse muret või öelda, et ta ei peaks selle pärast muretsema. Võta lapse mure tõsiselt, kuula teda ja arutle temaga kaasa. Ütle, et mõistad tema muret ning et sina muretsed ka. Ütle, et paljud riigid üle maailma teevad koostööd selle nimel, et sõda kiirest ära lõppeks.

Kinnita lapsele, et kuigi Ukrainas on sõda, siis Eesti sõjas ei ole. Kui aitab, vaadake koos kaarti, kus sõjapiirkond asub. Ära ennusta, mis saab edasi, vaid anna lapsele lootust ja turvatunnet.

Saame olla inimlikud, märgata esmaseid vajadusi ja toetada emotsionaalse ja füüsilise turvatunde taastumist läbi psühholoogilise esmaabi osutamise. Psühholoogiline esmaabi on vahetu toetus ja abi kriisis olijatele. Esmaabi andmine tähendab kontakti loomist, abivajaja tähelepanelikku ärakuulamist ning vastavalt vajadusele abistamist konkreetsete probleemide ja praktiliste ülesannete lahendamisel.

Psühholoogilist esmaabi saab anda igaüks, kel soov ja valmisolek. Vaata videot ja õpi, kuidas seda teha. Kaia Kastepõld-Tõrs Ohvriabist selgitab abistamise põhimõtteid ja annab juhiseid selle andmiseks.

Lisaks soovitame psühholoogilise esmaabi e-kursusust, mis on loodud abistaja enesetäiendamiseks kriisi sattunud inimese toetamisel. Kursus koosneb neljast osast, mida võid vastavalt vajadusele ja võimalustele läbida endale sobivas tempos. Kursuse läbimine võtab aega kuni 2,5 tundi. Sisene kursusele.