Valgevene on alates 2021. aastast kasutanud rännet Euroopa Liidu survestamiseks ja lõhestamiseks. Valgevene piirivalve suunab inimesi Läti piirile, aitab neil piiri ületada ja kahjustab piiritara.
Lätti jõudnud inimesed püüavad liikuda Eesti kaudu peamiselt Soome, Rootsi ja teistesse Lääne-Euroopa riikidesse. Eestis suunduvad nad eelkõige Tallinna, et jätkata teekonda laeva või lennukiga.
Viimastel nädalatel on Eestis ebaseaduslikul läbirändel tabatud inimeste ning Läti-Valgevene piiril tõkestatud piiriületuskatsete arv vähenenud. Läbirände oht Eesti suunal püsib siiski kõrge.
20. oktoobri 2026 seisuga:
- on Eestis Läti-Valgevene piirilt lähtunud ebaseaduslikul läbirändel tabatud 406 inimest, neist 363 alates 21. juulist;
- rändesurvega seoses on esitatud 319 rahvusvahelise kaitse taotlust;
- viibib Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskuses 240 inimest; keskuses on 255 kohta;
- on Lätile üle antud 134 ebaseaduslikul läbirändel tabatud inimest.
Võrdluseks tabati 2025. aastal ebaseaduslikul läbirändel kokku 39 inimest.
Kontrolli Eesti-Läti piiril on tugevdatud
- Politsei- ja piirivalveamet on suurendanud patrullide arvu Läti piiril ja riigisiseselt, tugevdanud kinnipidamis- ja menetlusvõimekust ning kaasanud täiendavat personali.
- Patrullid kontrollivad väljakutsetest vabal ajal inimeste Eestis viibimise seaduslikkust, sealhulgas Läti piiril. Iga päev on sellega seotud ligikaudu 50 patrulli üle Eesti.
- Eesti teeb Läti ametivõimudega koostööd inimeste tagasivõtmiseks.
- Ebaseadusliku läbirände tõkestamiseks tehakse koostööd transpordiettevõtete, Läti autorendifirmade, rahvusvaheliste bussifirmade ja Elroniga.
- Eesti jätkab Läti toetamist välispiiri valvamise. PPA saatis 12. oktoobril Lätti uue, järjekorras kaheksanda ESTPOL-i meeskonna.
- PPA teeb koostööd Soome piirivalvega, kelle patrullid on toetanud tegevusi Eestis.
KOVe toetab ebaseadusliku sisserändega toimetulekul Sotsiaalkindlustusamet
- Sotsiaalkindlustusamet (SKA) on suurendanud saatjata alaealiste esindamise ja vanuse hindamisega seotud tegevuste mahtu.
- Kui Eestisse saabunud inimene väidab, et ta on alaealine, võtab PPA otse ühendust SKAga. SKA tegeleb juhtumiga edasi oma pädevuse piires.
- SKA tagab saatjata alaealiste välismaalaste esindamise PPA menetlustoimingutes, leevendades kohalike omavalitsuste koormust. Samuti toetab SKA omavalitsusi, sealhulgas Rae valda, kus PPA kinnipidamiskeskus asub, eestkoste ja muudes seotud küsimustes.
- SKA saatjata alaealiste välismaalaste esindamisvõimekuse tugevdamiseks 2026. aastal on välja kuulutatud hange. Eesmärk on kaasata esindamise tagamiseks partner ning suurendada SKA enda võimekust.
Rahvusvahelise kaitse taotlemise ja tagasisaatmise põhimõtted
- Eesti annab kaitset inimestele, kes seda vajavad. Kaitset saavad inimesed, keda ähvardab koduriigis tagakiusamine või tõsine oht, näiteks piinamine või relvakonfliktist tulenev vägivald. Ainuüksi soov parema elujärje järele ei ole rahvusvahelise kaitse alus.
- Kaitse taotlemine ei tähenda automaatselt õigust Eestisse elama jääda. PPA selgitab välja inimese isiku ja saabumise asjaolud ning kontrollib, milline riik peab tema kaitsetaotlust menetlema. Kui taotluse läbivaatamise eest vastutab Eesti, hindab PPA inimese kaitsevajadust.
- Taotleja ei saa vabalt valida, milline Euroopa Liidu riik tema taotlust menetleb. Vastutav riik määratakse ühiste reeglite järgi, arvestades muu hulgas saabumisteekonda ja perekondlikke sidemeid. Kui taotluse eest vastutab Läti, korraldab PPA inimese üleandmise Lätile ettenähtud menetluse alusel. Seega ei tähenda Lätist Eestisse edasiliikumine, et Eesti peab kaitsetaotluse sisuliselt läbi vaatama.
- Menetluse ajal tagatakse inimesele vajalik majutus ja abi. Kinnipidamine ei ole automaatne: selleks peab olema õiguslik alus. Kui kinnipidamise alust ei ole, saab abivajaja elada majutuskeskuses või PPA loal mujal. Taotleja peab järgima Eesti seadusi ja tegema ametiasutustega koostööd.
- Kui Eesti annab inimesele rahvusvahelise kaitse, saab ta elamisloa ja võimaluse siin oma elu korraldada. Tema kohanemist toetatakse, sealhulgas eesti keele õppimisel.
- Kui inimesel ei ole õigust Eestis viibida, peab ta lahkuma. Selleks tehakse lahkumisettekirjutus. Inimene saab ettenähtud juhtudel lahkuda vabatahtlikult; kui ta lahkumiskohustust ei täida või esineb alus sundtäitmiseks, korraldab PPA väljasaatmise. Seejuures järgitakse otsuse vaidlustamise õigust ja tagasisaatmise piiranguid. Inimest ei tohi saata riiki, kus teda ähvardab tagakiusamine, piinamine või muu ebainimlik kohtlemine.
Karistused migrantide smugeldamise eest muutuvad karmimaks
Valitsus kiitis 15. oktoobril heaks muudatused karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustikus, millega karmistatakse ebaseadusliku piiriületuse korraldamise ja ebaseadusliku viibimise soodustamise karistusi.
- Migrantide smugeldamise eest kavandatakse kuni viieaastast vangistust senise kolme aasta asemel.
- Raskendavatel asjaoludel toime pandud smugeldamise eest nähakse ette kuni seitsmeaastane vangistus. Raskendavate asjaoludena arvestatakse muu hulgas korduvust, mitme inimese smugeldamist ja inimeste elu ohtu seadmist.
- Karmistatakse ka karistusi Eestis ebaseadusliku viibimise soodustamise eest. Maksimaalne vangistus suureneb ühelt aastalt kolmele.
Eesmärk on muuta migrantide smugeldamine kurjategijatele senisest riskantsemaks. Karmimad karistused peavad vähendama kuritegelike võrgustike tegevust ja takistama uute smugeldajate värbamist.
Detailne ebaseadusliku sisserände statistika
- 20. oktoobri seisuga on Eestis tabatud Läti-Valgevene piirilt lähtunud ebaseaduslikul läbirändel 406 inimest, neist 363 alates 21. juulist. 2025. aastal tabati kokku 39 inimest.
- Läti-Valgevene piiril tõkestati 40. nädalal 340, 41. nädalal 217 ja 42. nädalal 122 ebaseadusliku piiriületuse katset.
- Läti-Valgevene piirilt lähtuva rändesurvega seoses on alates 21. juulist esitatud kokku 319 rahvusvahelise kaitse taotlust. Enim on taotlusi esitanud Somaalia (84), Eritrea (39), Etioopia (34), Sudaani (30) ja Pakistani (28) kodanikud.
Viimati uuendatud 22.10.2026
