Täienduskoolitus

Ühiste pingutustega ja ohutult tegutsedes saame hoida hariduselu avatuna. Osale õppetöös ainult siis, kui oled terve, esita tõend vaktsineerimise või COVID-19 läbipõdemise kohta ning kanna maski.
Kehtivad piirangud

Viiruse leviku tõkestamiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskondliku toimepidevuse tagamiseks on Eestis kehtestatud soovituslikud käitumissuunised ning täitmiseks kohustuslikud piirangud.

kõik täna kehtivad piirangud
Riskitaseme mõõdikud

Põhimõõdikuteks on COVID-19 nakatunute arv ja surmade arv. Lähtudes nendest oleme kas rohelises, kollases, oranžis või punases riskitasemes. Valitsus vaatab riskitaseme üle kord nädalas.

käitumisjuhised eri riskitasemetel

Kuidas turvaliselt täienduskoolitustel ja täiendõppes osaleda? 

  • Kui täienduskoolitus ja -õpe toimub kontaktõppena, osale vaid täiesti tervena. Hingamisteede viirusnakkuste sümptomite (köha, nohu, kurguvalu, palavik, üldine halb enesetunne, ebatavaline väsimus) tekkimisel jää koju ning võta esimesel võimalusel ühendust perearstikeskuse või perearsti nõuandeliiniga 1220, kust saad edasised juhised.
  • Täiendõppes osalevate inimeste ohutuse tagamiseks peavad kõik alates 18. eluaastast esitama tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta. 
  • Vaktsineerimis- ja läbipõdemistõendi saad luua ja alla laadida patsiendiportaalis digilugu.ee. Tõendit saad kasutada nii digitaalselt nutiseadmest kui paberile prindituna. 
  • Lihtsustatud karantiini kord täienduskoolitusasutuste õppijatele ei kehti. 
  • Nakkusohutust tuleb tõendada ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks teatrisaali või konverentsiruumi rentimisel eraürituse tarbeks.
  • Lisaks COVID tõendite kontrollimisele on siseruumides oluline inimeste hajutatus ja lähikontaktide vältimine.
  • Hoia teistega mõistlikku distantsi, kus vähegi võimalik. 
  • Pauside ajal välju õppeklassist ja hoolitse selle eest, et ruumid saaksid tuulutatud. 
  • Mistahes haigustunnuste ilmnemisel lahku viivitamatult õppehoonest. 
  • Kui täiendkoolitusel või -õppes on võimalik osaleda digitaalsete elektrooniliste kanalite kaudu, eelista distantsõpet. 

Maski kasutamine

  • Maski kandmise kohustus sõltub riigis kehtestatud riskitasemest, ent rahvarohketes kohtades ja siseruumides on maski kandmine nakkuse vältimiseks ja viiruse leviku tõkestamiseks soovituslik ka siis, kui see ei ole kohustuslik.
  • Maske soovitatakse tingimata kanda vaktsineerimata ning kõrge või väga kõrge haigestumisriskiga inimestel. 
  • Varu endale ise kaitsemask ja vaheta seda piisavalt tihti, et vältida saastunud maski liigkasutamist. 

Kätepesu ja desinfitseerimine 

  • Kätepesu ja desinfitseerimine on oluline enne ühiskasutatavasse ruumi sisenemist ja pärast sealt väljumist; pärast ühiskasutatavate esemete puudutamist (näiteks trepikäsipuu, uksekäepide, mööbel, jagatud õppevahendid jm); pärast nuuskamist, köhimist või aevastamist; enne ja pärast söömist;  pärast tualetis käimist.
  • Kui kätepesu võimalus puudub, tuleb kasutada desinfitseerimisvahendit. 
  • Vältida tuleb silmade, nina ja suu, aga ka teiste inimeste ja esemete katsumist, et viirus ei leviks. 
  • Köhides ja aevastades tuleb nina ja suu katta küünarvarre või salvrätikuga ning visata salvrätik kasutamise järel kohe prügikasti. 

Mida teha haigestumise korral? 

  • Mistahes haigustunnuste ilmnemisel lahku viivitamatult õppehoonest. 
  • Kui oled Covid-19 haigestunud ja nakatumine toimus tõenäoliselt ajal, mil osalesid õppetöös või viibisid õppehoones, anna sellest viivitamatult koolile teada. 
  • Mõtle läbi ja  anna koolile teada, kellega võisid tõenäolise nakatumise perioodil olla lähikontaktis. Nõnda saavad ka need inimesed oma tervist jälgida ja vältida nakkuse edasikandumist. 
  • Kui tervislik seisund seda lubab ja täienduskoolitusel või -õppes on võimalik osaleda virtuaalsete kanalite kaudu, jätka õppimist.  
  • Naase kontaktõppesse alles siis, kui arst on sind terveks tunnistanud ja saad endale luua patsiendiportaalis digilugu.ee läbipõdemistõendi, millega oma nakkusohutust tõendada. 

Millal peab jääma lähikontaktsena karantiini?

Karantiini peavad jääma

  • Karantiini peavad jääma kõik haigustunnustega inimesed. Eriti oluline on jääda karantiini lähikontaktsena, kui ilmnevad haigustunnused.  
  • Positiivse kiirtesti tulemuse saanud inimesed kuni PCR-testi tulemuse teadasaamiseni. 
  • Inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus.
  • Inimesed, kes keelduvad lähikontaktsena testimisest, mis tähendab, et puudub võimalus teha kindlaks nende nakkusohutus. 

Karantiini ei pea jääma

  • Haigustunnusteta inimesed, kel on vaktsineerimiskuur läbitud.
  • Inimesed, kes on haiguse viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud, kelle arst on terveks tunnistanud ning kellel on selle kohta kehtiv Covid-tõend. 
  • Karantiini ei pea jääma ka inimesed, kes on haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini ning saavutanud maksimaalse kaitse
  • Inimesed, kes on pärast esimest vaktsiinidoosi haigestunud koroonahaigusesse ning kelle arst on terveks tunnistanud
  • Inimesed, kes ei ole vaktsineeritud või kelle vaktsineerimiskuur ei ole lõpetatud, kui nad teevad vähemalt 72-tunnise vahega kaks SARS-CoV-2 testi. 

Viimati uuendatud 28.10.2021