Elektrikatkestuse KKKd

• Varu koju patareitoitel valgusteid, sh tasku- ja pealamp ning hoia neid kohas, kust sina ja sinu pereliikmed leiaksid need ka pimedas kerge vaevaga üles.
• Kogu koju piisavalt varusid, et nädal aega iseseisvalt hakkama saada. Pikaajalise elektrikatkestuse tõttu võivad olla suletud kauplused, apteegid ja tanklad. Häiritud võivad olla ka maksed.
• Hoia kodus toiduvaru, mida saad kasutada ka olukorras, kui sul pole kuumutamise võimalust. Abiks on ka see, kui sul on olemas puuküttepliit, grill, matkapliit või priimus, mille abil toitu valmistada.
• Kodus on hea hoida täis laetud akupankasid. Nende abil saad laadida telefoni või akuga lampi. Kasuta neid säästlikult ja vaid vältimatu vajaduse korral. Nii pikendad nende tööaega.
• Tee endale selgeks, kus asuvad lähimad kohad, kuhu saad sidekatkestuse korral hädaabi kutsumiseks ise kohale minna: päästekomando, politseijaoskond, kiirabi, haigla jne.
• Soeta endale patareide, dünamo või päikesepatareidega töötav raadio. Uudiseid ja kriisiinfot saad kuulata ka autoraadiost.

Soovitused, mida koju varuda, leiad olevalmis.ee lehelt ja mobiilirakendusest.

Ravimiamet soovitab koduses ravimikapis hoida vähemalt ühe kuu perele määratud retseptiravimite varu.

Lisaks peaksid kodus olema leibkonnale üheks nädalaks vajalikud

• palavikualandajad ja valuvaigistid
• allergiaravimid
• seedehäirete ravimid
• ravimid külmetuse vastu
• esmaabivahendid, sh põletuse leevendamiseks.

Enamasti sõltub elektrist ka kodune veevarustus ja kanalisatsiooni äravool, seega varu koju joogivett, prügikotte ning mõtle läbi, millised on sinu alternatiivsed lahendused (nt läheduses paiknev puurkaev, looduslik allikas, enda pesemiseks niisked puhastuslapid jne).

Rohkem infot leiad Olevalmis.ee veebilehelt ja mobiilirakendusest.

Eesti haiglad on kasutusele võtnud erinevad meetmed, et tagada elutähtsate teenuste osutamine ja vältimatu abi kättesaadavus ka ootamatute katkestuste ajal.

Terviseamet investeeris 2023. aastal 13,2 miljonit eurot, et tagada haiglate toimepidevus elektrikatkestuste ajal. Selle tarvis soetati elektrigeneraatorid, mille toimimist kontrollitakse regulaarselt. Tagatud on eelkõige elutähtsa teenuse osutamiseks vajalike protseduuride ja tegevuste toimimine.

Elering teavitab Elektrilevi piiramise vajadusest ja puudujäägist. Seejärel Elektrilevi käivitab eelseadistatud süsteemi:

• piiratakse tarbimist tiputundidel kaks tundi korraga
• ette seadistatud süsteem valib automaatselt elektriliini kaupa piiratavad kliendid vastavalt tolle ajahetke tarbimise mahule
• piiramisest on välistatud oht inimelule objektid: haiglad, hooldekodud, hingamisaparaatidega kodud ja hooldekodud, erivajadustega laste hoolde-ja lastekodud

Piiramisest teavitavad elektrifirmad otse kõiki oma puudutatud kliente nagu tavapäraselt katkestuste puhul. Lisaks jagatakse infot laiemalt ka muudes kommunikatsioonikanalites.

Meie kõigi ühine eesmärk on, et katkestuste võimalikud mõjud Eesti inimestele ja tarbijatele oleksid minimaalsed.

Katkestuse toimumise otsuse aluseks on tarbimise defitsiidi tekkimine. Puudujäägi tekkimise nägemisel annab Elering selle kohta sisendi jaotusvõrgu ettevõtjale Elektrilevile.

Enne piiramise suunise andmist on Eleringi ülesandeks rakendada siseriiklikult ja regionaalselt koostöös teiste riikidega kõiki võimalikke alternatiivseid meetmeid, millest olulisim on lisavõimsuste kaasamine. Elering, Elektrilevi ja riigiasutused töötavad selle nimel, et Eesti varustuskindlus oleks igal ajahetkel tagatud ja võimalikud mõjud Eesti inimestele ja tarbijatele oleksid võimalikult väikesed.

Elektrivarustuse piiramise aluseks on elektrituruseadus.

Juhul, kui tekib elektrivarustuse defitsiit ning tuleb piirata elektri tarbimist, siis see toimub järgmiselt:

• piiratakse tarbimist tiputundidel kaks tundi korraga
• ette seadistatud süsteem valib automaatselt elektriliini kaupa piiratavad kliendid vastavalt tolle ajahetke tarbimise mahule
• piiramisest on välistatud oht inimelule objektid: haiglad, hooldekodud, hingamisaparaatidega kodud ja hooldekodud, erivajadustega laste hoolde- ja lastekodud

Piiramisest teavitavad elektrifirmad otse kõiki oma puudutatud kliente nagu tavapäraselt katkestuste puhul. Lisaks jagatakse infot laiemalt ka muudes kommunikatsioonikanalites.

Jah, hädaabi korral saad numbrile 112 helistada ka siis, kui elektrit ei ole.

Kui sul parajasti levi puudub või levi on kehv, siis toimi nii:

1. Kui viibid hoones, mine majast välja - õues võib levikvaliteet oilla parem.
2. Proovi teiste operaatorite telefonivõrke. Selleks eemalda mobiiltelefonist SIM-kaart või tee telefonile taaskäivitus. PIN-koodi sisestamise asemel helista hädaabinumbrile.

Kui helistamine ei õnnestu, proovi saata hädaabinumbrile 112 SMS, mis sisaldab aadressi, kuhu abi saata ning selgitust, millist abi vajatakse. Tea, kus asub lähim politseijaoskond, päästekomando või kiirabijaam. Nendel asutustel on ühendus Häirekeskusega, mistõttu tuleks võimalusel pöörduda kriisiolukorras abi kutsumiseks sinna.

Hea teada! Pikem elektrikatkestus mõjutab mobiiliside kvaliteeti, kuna osa mobiiliside tugijaamadest langevad rivist välja ning tööle jäävad vaid need jaamad, mis on varustatud aku- või generaatoritoitega. Elektrikatkestuse ajal säästa oma seadmete akut ning kasuta mobiiliteenuseid (kõned, internet) vaid siis, kui see on tõesti vajalik.

Jah, aga pikem elektrikatkestus võib mõjutada mobiiliside kvaliteeti, kuna osa mobiiliside tugijaamadest langevad rivist välja ning tööle jäävad vaid need jaamad, mis on varustatud aku- või generaatoritoitega. Hädaabinumber 112 töötab ka elektrikatkestuse ajal. Kui puudub oht elule ja tervisele, aga vajad riigilt infot, proovi helistada 1247.

• Väldi elektrikatkestuse ajal asjatute kõnede tegemist: kasuta mobiiliteenuseid (kõned, internet) vaid siis, kui see on tõesti vajalik, et säästa oma seadmete akut ning mitte koormata võrku. Kui tegu ei ole hädaolukorraga, siis kõnede asemel saada näiteks SMS tekstisõnum.
• Kui levi on kehv või puudub ja viibid siseruumides, mine õue: väljaspool hoonet võib levikvaliteet olla parem.
• Hädaabinumbrile 112 helistamiseks saad kasutada ka teiste operaatorite võrke: selleks eemalda mobiiltelefonist SIM-kaart või tee telefonile taaskäivitus. PIN-koodi sisestamise asemel helista hädaabinumbrile.

Hea teada! Nutitelefonis saab kõik akut enam kulutavad äpid ja funktsioonid kinni panna, lülitada välja mobiilne andmeside ning seadistada telefon energiasäästurežiimile, et säästa akut haädaolukordadeks. Samuti on hea varuda endale akupank, mida võiks alati hoida täis laadituna.

• Kasuta mobiiliteenuseid (kõned, internet) vaid siis, kui see on tõesti vajalik (nt hädaolukorras).
• Varu endale akupank ja hoia see laetuna.
• Nutitelefonis sulge kõik akut enam kulutavad äpid ja funktsioonid, lülitada välja mobiilne andmeside ning seadista telefon energiasäästurežiimile.

Märgata võib ajutisi ebatäpsusi GPS-seadmete kasutamisel, mis on tingitud sellest, et globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi püsijaamade töö on elektrikatkestuste ajal häiritud.

Eestis on 30 autonoomse elektritoitega tanklat, mis tavapärase elektrivarustuse katkemisel lülituvad kuni 30 minuti jooksul autonoomsele (enamasti varugeneraatoril põhinevale) elektritoitele ja saavad jätkuvalt kütust vastu võtta-väljastada ning hoida müügisüsteemi töös.

Oluline! Kuna kaardimaksed ei pruugi elektrikatkestuse ajal toimida, ole valmis tasuma sularahas.

Tallinn ja Harjumaa

• Circle K, Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Kivimurru tn 48
• Olerex, Harju maakond, Jõelähtme vald, Jõelähtme küla, Kivisilla tee 1
• Jetoil, Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik, Lehe tn 2a
• Krooning, Harju maakond, Lääne-Harju vald, Rummu alevik, Haapsalu mnt 40
• Terminal, Harju maakond, Maardu linn, Üleoru tn 1
• Alexela, Harju maakond, Rae vald, Jüri alevik, Ringi tee 1
• Circle K, Harju maakond, Rae vald, Jüri alevik, Uus-Ringi tee 3
• Neste, Harju maakond, Rae vald, Jüri alevik, Uus-Ringi tee 1
• Alexela, Harju maakond, Saku vald, Tammemäe küla, Männiku tee 146/1
• Krooning, Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, Tuulepesa

Hiiumaa

• Jetoil, Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Käina alevik, Mäe tn 9

Jõhvi ja Ida-Virumaa

• Alexela, Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Rakvere tn 44

Järvamaa

• Circle K, Järva maakond, Järva vald, Märjandi küla, Karikakra

Läänemaa

• Krooning, Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Risti alevik, Lihula mnt 15

Rakvere ja Lääne-Virumaa

• Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, Narva tn 30

Põlva ja Põlvamaa

• Circle K, Põlva maakond, Põlva vald, Põlva linn, Kesk tn 43

Pärnu ja Pärnumaa

• Neste, Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Niidu tn 9
• Olerex, Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Laki tn 8
• Circle K, Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Arumetsa küla, Valge

Rapla ja Raplamaa

• Hepa, Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Tallinna mnt 2
• Circle K, Rapla maakond, Rapla vald, Uusküla, Risti tn 1

Saaremaa

• Saare Kütus, Saare maakond, Saaremaa vald, Sikassaare küla, Ringtee 2a (Roonimäe tankla)

Tartu ja Tartumaa

• Alexela, Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Lääneringtee 41
• Circle K, Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev, Astelpaju tn 2a
• Neste, Tartu maakond, Kambja vald, Räni alevik, Valguse tn 2
• Terminal, Tartu maakond, Tartu vald, Kärkna küla, Kärkna tankla

Valgamaa

• Premium-7, Valga maakond, Tõrva vald, Pikasilla küla, Pikasilla tankla

Viljandi ja Viljandimaa

• Olerex, Viljandi maakond, Viljandi linn, Metsküla tee 9

Võru ja Võrumaa

• Alexela, Võru maakond, Võru linn, Kose tee 6
• Terminal, Võru maakond, Võru linn, Räpina mnt 11

Lisaks on Eestis veel ligi 100 tanklat, millele saab vajadusel generaatori ühendada ja suur osa uutest tanklatest juba projekteeritakse sellise võimekusega.

Rohkem infot: Eesti Varude Keskus

Jah, autonoomse elektritoitega tanklates saavad tankida kõik.

Elutähtsate ja muude kriitiliste teenuste osutajatel on kasutusel erinevad meetmed (mh otselepingud, varud) eesmärgiga tagada tarneraskuste ja erinevate kriiside korral teenuste toimepidevuseks vajalik kütus. Oluline on samas juurde märkida, et Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada piiranguid kütuse tarbimiseks, mis võivad hõlmata ka näiteks tankimisel kasutatavaid kvoote või otsuseid selle kohta, kellele kütust jagatakse. Seetõttu ongi mõistlik igal tarbijal omada ka isiklikku varu ning hoida kütusepaak võimalikult täis.

Jah, et tagada kriisiolukorras ja tarnetõrgete korral Eesti elanike ning ettevõtete varustatus, on riik varunud kolmeks kuuks tavatarbimise mahus nii bensiini-, diisli- kui ka lennukikütust.

Lisaks riigile kuuluvale varule omavad märkimisväärseid kommertsvarusid ka Eestis tegutsevad kütusefirmad.

Jah, riigil on olemas valmistoiduvaru, mida hoiustatakse hajutatult erinevates Eesti piirkondades.

Varu on moodustatud arvestusega, et sellest piisab suuremahulise hädaolukorra või ulatusliku evakuatsiooni korral 10% Eesti elanikkonna toitlustamiseks ühe kuu jooksul (1800 kcal inimese kohta ööpäevas). Riigi valmistoiduvaru on mõeldud kasutusele võtmiseks viimase abinõuna, kui muud võimalused toitlustamiseks (sh inimeste kodused ja kaupluste toiduvarud) on ammendunud.

Valmistoiduvaru kasutuselevõtmise otsustab Vabariigi Valitsus ning selle täpsed tingimused sõltuvad konkreetsest kriisiolukorrast.

Elektrikatkestuse ajal saab vee ja toidu soojendamiseks kasutada näiteks:

• vedelgaasil töötav pliit ja vedelgaasi balloon
• puuküttepliit
• õues kasutatav grillseade, matkapliit või priimus
• fondüüpott või muu küünlaga töötav seade
• kamin

Oluline! Jälgi toidu ja vee soojendamisel (eriti kui kasutad lahtist tuld) alati tuleohutust. Ära jäta lahtist leeki või tuleaset järelvalveta!

Kui elektrikatkestus ei ole ootamatu, mõtle oma esmased vajadused enne läbi (nt tee kuum vesi termosesse ette valmis, varu soojendamist mittevajavat toitu jms).

Kui sa ei saa elektrikatkestuse korral kodus ise ohutult hakkama, mine lähedaste juurde või pöördu abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole.

• Arvesta, et sügavkülmik hoiab külma 24-48 tundi.
• Võimalusel täida külmik toiduga võimalikult tihedalt, kuna see aitab toitu kauem külmana hoida.
• Temperatuuri säilitamiseks väldi külmkapi ja sügavkülmiku sagedast avamist.
• Kui voolukatkestus kestab kauem kui 2-4 tundi, hoia kiiremini riknevad toiduained võimalikult jahedas, nt võimalusel ümbritse tähtsamad toiduained (nt piim, kala, liha, munad) jääga.
• Kasuta jääga täidetud jahuteid. Jahutites olevat jääd saab vajadusel peale selle sulamist kasutada nõude pesemiseks või häda korral ka joogiveena.
• Viska ära toit, millel on ebatavaline lõhn, värv või struktuur. Kui kahtled - viska ära! Toidujäätmeid hoia toas vaid selleks ette nähtud kohas ning vii need võimalusel kiiresti välja prügikonteinerisse.

Kui elektrit ei ole, siis enamasti ei tööta ka kodune veevarustus ja kanalisatsioon, aga see sõltub konkreetsest süsteemist ja hoonest.

Kui sul ei ole kodust joogiveevaru, veepuhastustablette vms või need on otsa saanud:

• jälgi ametlikke teadaandeid kohalikult omavalitsuselt elanike joogiveega varustamise kohta
• alternatiivina saab kasutada ka boileris, tualetipoti veepaagis olevat vett (koduloomadele saab joogiks pakkuda ka vihma- või lumesulatusvett)
• mõtle läbi, kas sinu läheduses asub puurkaev, salvkaev (ämbri ja nööriga) või looduslik allikas, kust saad vett varuda.

Oluline! Looduslikust veekogust võetud või kauem seisnud vett tuleb enne tarbimist keeta 3–5 minutit.

Kasuta jäätmete jaoks solgiämbrit ja tualetis mitmekihilisi prügikotte - soovitatav on lisada prügikotti ajalehti, saepuru, turvast või muud imavat materjali.

Võimaluse korral kasuta välikäimlat. Korteriühistu saab seda tellida ühiselt.

Vee- ja küttetorustiku külmumisohu vältimiseks soojusta torud (soojusisolatsioon, elektrikaabel jne). Torude külmumisohtu vähendab ka vee- ja küttetorustikust vee välja laskmine ja tsirkulatsioon. Kui elad kortermajas, tee selgeks, kes korteriühistus saab seda teha.

Iga üksikisiku ja pere vajadused on erinevad, kuid üldjuhul võiks olemas olla piisavalt sularaha, et maksta ühe nädala hädapäraste kulutuste eest.

Lisaks soovitame ka rahakotis hoida pisut peen- ja paberraha.

Ei, kuna kaardiga sularaha võtmiseks on vaja elektrit ja sideteenust. Selleks, et sularahaautomaadist, poest või tanklast sularaha välja võtta (või sinna sisse maksta), on vaja pangakaarti. Pangakaardi toimimiseks on aga vaja nii elektrit kui ka sideteenuseid.

Et võimalikeks elektrikatkestusteks alati valmis olla, soovitame:

• hoia rahakotis pisut sularaha. Sularahaga saab alati maksta – isegi siis, kui kaardimaksed ei toimi.
• hoia kodus nädala sularahavaru. Igal perel võiks olla varuks sularaha, et maksta ühe nädala hädapäraste kulutuste eest.

• Kui on oht, et katkestus venib pikemaks – vaata üle oma sularahavarud ja mõtle läbi, milleks sul raha vaja läheb. Tee vaid hädapäraseid kulutusi.
• Ka mündid on maksevahendid. Hoiupõrsast võid leida vajaliku summa pisiostudeks.
• Küsi oma pangast teavet ja jälgi uudiseid. Sularaharingluse katkestuse puhuks on olemas varuplaanid ja neist antakse teada ajakirjanduse kaudu.

Elektrikatkestuse korral on eesmärk hoida õppeasutused avatuna kõigil haridustasemetel ja -liikides.

Esmatähtis on laste, õpilaste ja õppeasutuse töötajate turvalisus ning sõltuvalt olukorrast teeb otsuse lühiajalisele distantsõppele minemiseks iga õppeasutus ise koostöös õppeasutuse pidajaga (kohalik omavalitsus, riik või eraomanik).

Õppeasutustel on palutud eelnevalt mõelda läbi toimingud võimalikeks katkestusteks valmistumiseks ja nende ajal tegutsemiseks.

Lasteaedade ja -hoidude puhul on esmatähtis tagada laste ohutus ning teavitada lapsevanemaid tekkinud olukorrast. Kui elektrikatkestus on ette teada, palutakse võimalusel jätta laps koju (kuid asutus peab olema avatud ka elektrikatkestuse puhul).

• Õpilastele ja lapsevanematele jagab infot õppeasutus.
• Õppeasutustele annavad infot õppeasutuse pidajad, kes saavad vajadusel nõu küsida Haridus- ja Teaduministeeriumist.

Jah, riigil on kriitiliselt oluliste ravimite (sh apteegis müüdavad käsi- ja retseptirohud, veterinaarravimid), vaktsiinide, meditsiiniseadmete ja -tarvikute ning isikukaitsevahendite varud.

Rohkem infot: Eesti Varude Keskus

Eesti haiglad on kasutusele võtnud erinevad meetmed, et tagada elutähtsate teenuste osutamine ja vältimatu abi kättesaadavus ka ootamatute katkestuste ajal.

Terviseamet investeeris 2023. aastal 13,2 miljonit eurot, et tagada haiglate toimepidevus elektrikatkestuste ajal. Selle tarvis soetati elektrigeneraatorid, mille toimimist kontrollitakse regulaarselt. Tagatud on eelkõige elutähtsa teenuse osutamiseks vajalike protseduuride ja tegevuste toimimine.

Eesti haiglad on kasutusele võtnud erinevad meetmed, et tagada elutähtsate teenuste osutamine ja vältimatu abi kättesaadavus ka ootamatute katkestuste ajal. Lisaks kuuluvad haiglad elektritarbijate esimesse ehk kõige olulisemasse gruppi, mis tähendab, et olukorras, kus tarbimist tuleb riigis piirata või roteerida, haiglate elektriühendust välja ei lülitata.

Elektrigeneraatoritega varustatus tagab haiglatele autonoomse elektritoite vähemalt 16-72 tunniks. Vajadusel korraldatakse generaatoritele kütuse juurdevedu tanklatest, kus on tagatud kütuse väljastamine üldise elektrikatkestuse ajal.

Eesti haiglavõrku kuuluvad:

Piirkondlikud ehk regionaalsed haiglad:

• Põhja-Eesti Regionaalhaigla;
• Tartu Ülikooli Kliinikum;
• Tallinna Lastehaigla.

Keskhaiglad:

• Ida-Tallinna Keskhaigla;
• Lääne-Tallinna Keskhaigla;
• Ida-Viru Keskhaigla;
• Pärnu Haigla.
• Järvamaa Haigla;
• Kuressaare Haigla;
• Läänemaa Haigla;
• Rakvere Haigla;
• Lõuna-Eesti Haigla;
• Narva Haigla;
• Viljandi Haigla;
• Valga Haigla;
• Hiiumaa Haigla;
• Põlva Haigla;
• Raplamaa Haigla.

Kohalik haigla:

• Jõgeva Haigla.

Taasturavihaigla:

• Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus.

Haiglatele on loodud autonoomne elektrivarustus elutähtsate teenuste tagamiseks. Elektrikatkestuse korral otsustavad haiglad iseseisvalt, kas ja millises mahus ravi ümber korraldatakse. Külastamise reeglid kehtestab iga haigla iseseisvalt, kuid enamasti on piirangud seotud pigem viirushaiguste hooajaga, mida võimalik elektrikatkestus otseselt ei mõjuta.

Perearstikeskused ei ole üldiselt elektrigeneraatoritega kaetud, mistõttu on nende toimepidevus häiritud. Kui perearst ei saa töötada ja tegemist on erakorralist abi nõudva olukorraga või akuutse kroonilise probleemi ägestumisega, tuleb pöörduda erakorralise meditsiini osakonda või võtta ühendust hädaabinumbriga 112.

Jälgige enda perearsti soovitusi ja infot selle kohta, kas ta on elektrikatkestuse korral kättesaadav ja kuidas on tegevus korraldatud. Arvestage, et ka side (telefonid, veebileht) võib olla elektrikatkestuse korral häiritud. Elektrikatkestuse korral jagab infot ka Terviseamet.

Kui perearsti töö on elektrikatkestuse tõttu ajutiselt häiritud, siis võivad ka planeeritud vastuvõtud edasi lükkuda või on võimalik konsulteerida telefoni teel. Patsientide vastuvõtt korraldatakse ümber sõltuvalt perearstikeskuse toimepidevuse plaanidest. Lisaks saab vajadusel ühendust võtta perearsti nõuandetelefoniga 1220.

Üldist infot jagab perearsti nõuandetelefon 1220. Erakorralise tervisemurega pöörduge haiglate erakorralise meditsiini osakonda või helistage hädaabinumbril 112. Häirekeskuse kättesaadavus on elektrikatkestuse ajal tagatud, kuid pikaajalise katkestuse korral võib olla häiritud üldine telefoniside.

Jah, kõigi eelduste kohaselt on terviseandmed ilusti kättesaadavad. Tervise infosüsteemi (sh terviseportaal), sotsiaalkaitse infosüsteemi ja teiste Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse hallatavate infosüsteemide toimepidevus on elektrikatkestuse puhul tagatud generaatoritega ning on kindlustatud kütuse varustusega vastavalt katkestuse pikkusele.

Kui apteegil on generaatori kasutamise võimalus, siis saab ka elektrikatkestuse ajal ravimite väljastamist jätkata. Kui elektrit ei ole, siis saab käsimüügiravimeid müüa sularaha eest, kui apteek on selleks valmis.

Retseptiravimite müük eeldab elektri- ja internetiühendust, et retseptikeskuses retsepte näha ja müüke registreerida. Tervisekassal on võimekus tagada retseptikeskuse ja ravikindlustuse kontrolli toimimine ka elektrikatkestuste korral.

Kui ei ole võimalik väljastada elektroonilist retsepti, on perearstikeskustel võimekus kirjutada paberretsepte.

Soovitatav on hoida kodus ühe kuu retseptiravimite varu.

Eeldatavalt vajalikud süsteemid siiski toimivad ning ravimite väljastamine apteekidest ei katke.

Hooldekodud on võimalikust elektrikatkestustest teadlikud ja on võimalikeks katkestusteks valmistunud. Riik on sündmuseks valmistunud, et katkestusi ei tekiks või oleks need võimalikud lühiajalised. Võimalikest ümberkorraldustest hooldekodu töös teavitatakse, kuid esialgu ei ole ette näha, et tekiks olukord, kus on vaja lähedasi ära tuua. Kohapeal abistab hooldekodusid vajadusel ka kohalik omavalitsus.

Õendushaiglad on osa haiglate süsteemist ning vajadusel saab patsiente ümber jaotada, kui seal elektrigeneraatorid puuduvad ning see häirib normaalset toimepidevust (küte, toitlustus jne).

Ravimiamet soovitab koduses ravimikapis hoida vähemalt ühe kuu perele määratud retseptiravimite varu.

Lisaks peaksid kodus olema leibkonnale üheks nädalaks vajalikud

• palavikualandajad ja valuvaigistid
• allergiaravimid
• seedehäirete ravimid
• ravimid külmetuse vastu
• esmaabivahendid, sh põletuse leevendamiseks.

Sõltub olukorrast:

• kui puudub veoelekter (ehk elekter, mille toel rongid liiguvad) ja elektrironge kasutada ei saa, saab läänesuunal (Tallinn - Keila - Turba / Paldiski / Kloogaranna) jätkata minimaalset reisijate teenindamist diiselrongidega;
• kui liiklusjuhtimissüsteemid- ja ohutusautomaatika elektrikatkestuse tõttu ei toimi, ei saa rongid sõita, sest see ei ole ohutu. Küll aga saab Elron võimalusel teenindada minimaalses mahus asendusbussidega.

Ajutise eriolukorra tekkimisel või riski suurenemisel teavitab Elron sellest aegsasti ka nii reisijaid kui avalikkust.

Rohkem infot Elroni toimepidavuse kohta leiad elron.ee/elektrikatkestus.

Kui Heltermaa, Rohuküla, Virtsu või Kuivastu sadamatest peaks elekter mõneks ajaks kaduma, sõidavad laevad ikka. TS Laevade praamid sõidavad diiselmootorite abil ning toodavad seeläbi oma elektri ise, lisaks ühilduvad laevad sadama kaldataristuga.

Kui peaks tekkima probleeme sideühendusega, sõidavad laevad endiselt edasi. Küll aga siis juba vabagraafikuga. See tähendab seda, et ükski eelmüügist soetatud e-pilet sadamaalal eelist ei anna, laeva laadimine käib elavas järjekorras ja laevad ei välju vastavalt sõidugraafikule. Sellisel juhul ei toimi ka kaardimakseterminalid ning arveldamine käib sularahas.

Kui tead, et pead elektrikatkestuse ajal (nt peale suuremaid torme, alajaamariket vms) saarte ja mandri vahel liikuma, veendu, et kaasas oleks piisavalt sularaha, autol oleks kütusepaak täis, telefoni aku oleks laetud. Autos võiks olla midagi sooja, juhuks kui tuleb kauem oodata, ning kõikidele reisijatele midagi süüa-juua. Kõiki reisijaid juhendatakse sadamas kohapeal.

Kriisikolukordades jagavad kohalikud omavalitsused kerksuskeskustes elanikele vajalikku teavet ja praktilisi nõuandeid. Keskused pakuvad hädavajalikke teenuseid, sealhulgas tegelevad toidu, joogivee, hügieenitarvete ja kommunikatsioonivahendite organiseerimisega. Kerksuskeskus on koht, kuhu pöörduda näiteks laialdase elektri- ja veekatkestuse, toiduainekriisi ja teiste kriiside korral, mis puudutavad elanikkonda laiemalt.

Kerksuskeskus asub kohas, kus inimesed on harjunud ka tavapäraselt käima, nt linna/vallavalitsuse ruumid, raamatukogu, kultuuri- või rahvamaja, kogukonnakeskus jne. Uuri oma omavalitsusest juba varem, kus asub sinu elukoha lähedal asuv kerksuskeskus.

See sõltub konkreetsest olukorrast ja kerksuskeskuse võimekusest/olemusest. Kui on tegemist hoonega, kus on ruumi ja võimalusi varjuda või ööbida, ja kui kohalik omavalitsus (KOV) hindab, et saab seda kriisiolukorras elanikele võimaldada, siis jah.

Vajadusel suunab KOV elanikud evakuatsioonikohta või mujale ööbimiseks ette nähtud kohta.

Kohalik omavalitsus (KOV) vastutab selle eest, et elanikud teaksid, kus on kerksuskeskus, ning jagab infot olukorrale kõige sobivamas kanalis (nt koduleht, sotsiaalmeedia, valla-/linnaleht, teadetetahvel vms).

Kerksuskeskus asub kohas, kus inimesed on harjunud ka tavapäraselt käima, nt linna/vallavalitsuse ruumid, raamatukogu, kultuuri- või rahvamaja, kogukonnakeskus jne.

Omavalitsused (KOV) on otsustanud erinevalt, mõned soovivad asukohti avaldada, mõned ei soovi. Nendel, kes on nõus oma kerksuskeskuste asukohti avaldama, on Päästeamet soovitanud infot kajastada oma elanikele oma infokanalites – kohaliku omavalitsuse veebilehel, sotsiaalmeedias, paberväljaandes jne.

Kui KOV otsustab kerksuskeskuse avada, teavitab ta sellest elanikke.

Päästeametil on info kõikidest kerksuskeskustest olemas, hoiab seda infot aktuaalsena ja uuendab regulaarselt.