Valitsus kiitis heaks korralduse COVID-19 epideemia ohjeldamiseks

28.10.2021 | 09:55

Valitsus kiitis täna heaks täiendavad piirangud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Eestis hakkab kehtima üldine maskikandmise kohustus avalikes siseruumides. See tähendab, et alates homsest laieneb maskikandmise nõue ka kontrollitud tegevustele. Esmaspäevast peavad kontrollitud tegevustele pääsemiseks hakkama COVID tõendit esitama ka 12–17-aastased (kaasa arvatud), erandina kehtib neile ka testitõend. COVID tõend hakkab kehtima üksnes koos isikut tõendava dokumendiga. Alates 1. novembrist peavad avalikud üritused ja tegevused lõppema kell 23.
    • Jaga

Lisaks toetas valitsus ka üldharidus- ja kutsekoolide õpilaste iganädalast seiretestimist.

Maskikandmise kohustus laieneb siseruumides ka kontrollitud tegevustele

Homsest, 29. oktoobrist laieneb maskikandmise kohustus siseruumides kõikidele kontrollitud tegevustele ja asukohtadele. Maskikohustus rakendub kõigile, kes on vähemalt 12-aastased.

Siseruumides tuleb maske hakata kandma järgmistes kohtades ja tegevustes: täiskasvanute huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolitusel ja -õppes, konverentsidel; teatris, kontserdil ja kinos; meelelahutusteenustel, muuseumites ja näitustel, samuti toitlustusasutuste üldkasutatavates ruumides. Maski tuleb kanda ka siseruumides toimuvatel avalikel koosolekutel ja muudel üritustel. Üldkasutatavates ruumides tuleb maske hakata kandma ka sportimisel, treenimisel, spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel, samuti saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates. Maski ei tule kanda tegevustes, kus see ei ole võimalik, näiteks vahetul sportimisel ja veega kokkupuutel, samuti restoranis süües.

Juhul, kui inimesel on maskikandmine tervislikel põhjustel vastunäidustatud, peab ta seda kinnitama vastava arstliku tõendiga. Koroonaviiruse delta tüve aerosoolse leviku tõttu on range soovitus kanda meditsiinilisi või nendega võrdsustatud kaitsemaske.

Maskikandmise kohustusest on vabastatud töötajad, kui tööandja on konkreetse töökeskkonna riskianalüüsis näinud ette muul viisil koroonaviiruse leviku tõkestamise.

12–17-aastased peavad esitama kontrollitud tegevustes COVID tõendi, kehtib ka testitõend

Alates 1. novembrist peavad kontrollitud tegevustele pääsemiseks hakkama COVID tõendit esitama ka 12–17-aastased (kaasa arvatud). Vaktsineerimiskuuri läbimise või haiguse läbipõdemise tõendi kõrval kehtib alaealistele üritustele ja tegevustele pääsemiseks ka koroonaviiruse PCR või antigeen-RT testi negatiivse tulemuse tõend. PCR test peab olema tehtud mitte rohkem kui 72 tundi ning antigeen-RT test mitte rohkem kui 48 enne üritust ning test peab olema tehtud tervishoiuteenuse osutaja poolt. Lisaks aktsepteeritakse ka üldapteegis tehtud antigeeni kiirtesti tulemust. Alaealistele hakkab kehtima lisaks vaktsineerimise või läbipõdemise tõendile ka testitõend, kuna neile avanesid vaktsineerimisvõimalused oluliselt hiljem kui täiskasvanutele.

Alaealised ei pea hakkama COVID tõendit esitama huvihariduses ja - tegevuses, noorsootöös, täienduskoolituses ja -õppes ega sportimisel ja treenimisel. Kõigis nendes valdkondades kehtib lastele ja noortele samasugune testimise, lähikontaktsuse ja eneseisolatsiooni kord nagu koolielus.

Vähemalt 12-aastased peavad hakkama COVID tõendit esitama teatris, kontserdil ja kinos; meelelahutusteenustel, muuseumites ja näitustel, toitlustusasutustes kohapeal söömiseks-joomiseks; samuti saunades, spaades, veekeskustes jm.

18-aastastele ja vanematele kehtib jätkuvalt vaid vaktsineerimise või läbipõdemise tõend.

COVID tõend kehtib ainult koos isikut tõendava dokumendiga

Alates 1. novembrist tuleb korraldatud üritustel ja tegevustes osalemiseks koos COVID tõendiga esitada ka isikut tõendavat dokumenti. See tähendab, et tegevuste korraldaja peab hakkama COVID tõendite kontrollimisel tuvastama ka tõendi esitaja isikusamasust. Seni tuli külastajatelt isikut tõendavat dokumenti küsida vaid põhjendatud kahtluse korral.

Avalikud üritused ja tegevused peavad lõppema kell 23

Alates 1. novembrist kehtestatakse avalikes siseruumides liikumispiirang kella 23-st kuni 6-ni. Piirang ei kehti kaupluste ja teenuse osutajate teenindusala lahtiolekuaegadele, samuti toitlustusasutustes toidu kaasa ostmiseks.

Tegevusaja piirangust on põhiliselt mõjutatud öölokaalid ja -klubid, baarid ja teised meelelahutus- ja lõbustusasutused. Uksed peavad klientide kohapealseks ajaveetmiseks sulgema kinod, teatrid ja kontserdimajad, muuseumid ja näitusasutused. Piirang puudutab ka veekeskuseid, spaasid, avalikke saunu, basseine jm. Kell 23 peavad olema lõppenud ka spordivõistlused ja -üritused.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab tänaste otsuste korralduse ja seletuskirja kodulehel kriis.ee.

Lisaks pidasid valitsuse liikmed vajalikuks anda suunis, et avalikus sektoris jäetaks kuni 10. jaanuarini ära kõik suuremad üritused,  mis ei ole vältimatult vajalikud.

Valitsuse liikmete täiendav suunis puudutab eesmärki tõsta 90 protsendini valitsusasutuste, riigiasutuste ning riigi hallatavate eraõiguslike juriidiliste isikute täisvaktsineeritusega hõlmatust. Sama eesmärgi poole peavad püüdlema ka kõik kohalikud omavalitsused koos oma asutustega.

Seiretestimine koolides

Koroonaviiruse leviku ahelate võimalikult kiireks katkestamiseks koolikeskkonnas toetas valitsus ka haridus- ja teadusminister Liina Kersna ettepanekut viia üldharidus- ja kutsekoolides sisse iganädalane seiretestimine.

Kuna seiretestimine ei ole osa piirangute regulatsioonist, siis valitsuse korralduse tasandil seda ei reguleerita. Täiendavat infot seiretestimise kohta jagab haridus- ja teadusministeerium: https://www.hm.ee/et/uudised/peale-koolivaheaega-hakatakse-nakatunute-kiireks-avastamiseks-koolides-labi-viima

Täiendavad kontrollimeetmed kehtestatakse koroonaviiruse epideemilise leviku takistamiseks ja sellest tuleneva haiglate ülekoormuse vähendamiseks. Koroonaviiruse leviku riskitase Eestis on väga kõrge, nakatamiskordaja R püsib üle-eestiliselt 1,13 piires.

Inimeste massiline nakatumine koroonaviirusesse on toonud kaasa hüppelise raskete haigusjuhtumite kasvu ja tervishoiusüsteemi ülekoormuse. Tänase päeva seisuga on viimase 7 päeva keskmine nakatunute arv 1605 ja 7 päeva keskmine uute haiglaravi vajavate inimeste arv 62,14. 7 päeva keskmine surmade arv on 6,71. Tänase päeva seisuga viibib haiglaravil kokku 542 COVID-19 patsienti, neist juhitaval hingamisel 29 patsienti. Üle 60-aastaste inimeste 7 päeva nakatumiste keskmine on 274,1. Täisvaktsineeritud täiskasvanud elanikkonna hõlmatus on 66,48% protsenti.

Terviseamet ennustab järgmistel nädalatel haigestumise kasvu jätkumist. Sellel nädalal võib prognoosida keskmiselt umbes 1600–1700 nakatunut päevas ja rekordilised üle 11 000 nakatunu nädalas.

Eelmisel nädalal kasvas haigestunute arv kõikides vanusrühmades, suurem kasv oli vanusrühmas 75–79 (47% võrra), 0–4 (46%), 65–69 (43%) ja 80+ (39%). Jätkuvalt kasvab haigestunute arv vanusrühmades 5–9 ja 10–14 ning nende vanemate seas vanuses 30–44. Endiselt suurem on nii haigestunute absoluutarv kui ka haigestumus 100 000 elaniku kohta koolilaste seas, eriti vanuses 10–14 eluaastat. Kahe nädala jooksul tuvastatud COVID-19 nakatunutest iga viies on laps vanuses 5–14 eluaastat.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo