Tallinna Teletornis käivitati esmakordselt Taskusireen

24.04.2025 | 15:22

Siseministeerium tutvustas 24. aprillil avalikkusele taskusireeni ehk 5G ringhäälingu (5G broadcast) ohuteavituse pilootprojekti. Koostöös arendust vedavate partnerite Levira ja TalTechiga katsetab riik, kas tulevikus võtta kasutusele tehnoloogia, mis lubab nutitelefonidesse viia ohuteavitusi uuel moel.

Piloteeritava lahenduse näol on tegemist täiesti uue tehnoloogiaga, kus teate edastamiseks kasutatakse 5G ringhäälinguvõrku, mis on erinev tavalisest 5G mobiilivõrgust. Praegu ei ole sellist lahendust veel kusagil maailmas. Selle toel saab ohuteatega levitada ka heli, pilti ja videot. Testimine toimub kuni 2027. aastani, misjärel otsustab riik, kas ja kuidas selle tehnoloogiaga edasi minna. 

„Täna saime päriselus näha ja katsetada uudset lahendust, mis võib juba lähitulevikus muuta iga inimese telefoni isiklikuks häiresireeniks. See on suur samm Eesti ohuteavituse süsteemi arendamisel. Inimeste kiire ja usaldusväärne teavitamine ohuolukorras on meie ühine eesmärk – see võib päästa elusid,“ ütles Siseministeeriumi nõunik ja Taskusireeni projektijuht Kadi Luht-Kallas.

Hetkel kasutuses oleva ohualapõhise lühisõnumi ehk SMSi edastamine suurele hulgale seadmetele võtab aega. Lisaks näitavad uuringud, et inimesed ei tarvitse neid märgata (näiteks, kui on telefon hääletul režiimil või jäetud tuppa, kui inimene on õues jne). Ohualapõhise SMS-i positiivne külg on, et seda suudavad vastu võtta kõik telefonid. Ka n-ö nuputelefonid.  

5G ringhäälingu tehnoloogia lubab saata teate nutitelefoni ja anda suurest ohust märku nii heli-, valguse kui ka vibratsiooniga. Seda isegi juhul, kui telefon on lülitatud vaiksele režiimile või mobiilside operaatori võrk ei toimi. Küll aga ei luba see ohuteavitust edastada siis, kui telefon on tegelikult välja lülitatud.

„Kusjuures lisaks ohuteavitusele, mis jõuab mobiilsesse seadmesse, toob 5G meediaedastus operatiivsed uudised ja videopildi kohale isegi siis, kui mobiililevi seadmes puudub, kasutades Levira toimekindlat taristut üle Eesti,“ ütles Levira tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan.

Projekti järgmises etapis, mis algab juba tänavu suvel, on kavas katsetada tehnoloogia töökindlust, leviala ja sobivust erinevates oludes. Eesmärk on hinnata, kas see uudne lahendus võiks tulevikus saada osaks Eesti riiklikust ohuteavitussüsteemist ning aidata kaasa elanikkonna paremale kaitsele ja valmisolekule.

Lisaks „taskusireenile“ piloteerib Eesti koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga ka teist ohuteavituse tehnoloogiat, mis käib Galileo satelliidi vahendusel. See lahendus võimaldab saata inimestele ohuteateid väga teistlaadsel viisil. Telefonides peavad olema ohuteavituse tekstid juba ette salvestatud (näiteks mobiiltelefoni tootja poolt), sest satelliit ise tekste ei saada, vaid ainult soovitud sõnumi n-ö koodi. Satelliidilt signaali saades näidatakse kasutajale tekstide kombinatsiooni. See vajab tehnoloogiat toetavate seadmete turule jõudmist. Küll aga lubaks saata peamisi ohuteavitusi ka siis, kui kogu maapealne side on maas.  

Riigi jaoks on elutähtis, et inimesed saaksid ohuolukorras kiirelt ja selgelt teada, milline oht neid varitseb ja kuidas käituda. Eesti on viimastel aastatel arendanud riiklikku ohuteavitussüsteemi – nii on alates 2023. aastast võimalik saata ohualapõhist SMSi, edastada ohuteavituse sõnumeid tekstina ETV, ETV+ kanalitel, Vikerraadios ning „Ole Valmis!“ ja  „Eesti.ee“ mobiilirakendustes. Samuti paigaldati mullu sireenid Eesti suurematesse linnadesse ja asulatesse. Taskusireenist võib kujuneda oluline täiendus Eesti ohuteavituse võimekusele, mis suurendab kogu süsteemi toimepidevust, kiirust ja märgatavust.

Taskusireeni projekti veavad eest Siseministeerium, Päästeamet, Kaitsevägi, Häirekeskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja Riigikantselei. Tehnoloogiat arendavad ja testivad hiljuti läbiviidud hanke tulemusel Levira ja TalTech. Projekt viiakse läbi Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel ning seda rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 perioodi vahenditest.

kriis.ee

open graph imagesearch block image